VangS § 29 lg 3 kohaselt võib kirjavahetuse kontrollimisel VangS § 29 lg -s 2 sätestatud korras vangla direktor jätta kirja ära saatmata, kui: 1) see ohustab vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda; 2) selle edastamine võib kaasa tuua kuriteo toimepanemise; 3) see ohustab teise kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärke; 4) see on koostatud salakirjas või loetamatult. Ära saatmata ei või jätta kinnipeetava kirju riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale ning oma riigi konsulaartöötajale (VangS § 29 lg 5). Selleks, et vangla direktor saaks teha õiguspäraselt otsuse kirja ärasaatmise kohta, peab ta olema kogunud tõendeid mõne VangS § 29 lg 2 nimetatud asjaolu kohta. Vangla direktor ei saa otsustada kirja ärasaatmata jätmist pelgalt kuulujuttude või kahtluste alusel, vaid otsustamise aluseks peab olema konkreetne tõendatud teave asjaolude, mis vastavad VangS § 29 lg 2 toodud piiramise alustele, kohta (nt tunnistaja ütlused, muu menetluse käigus õiguspäraselt kogutud teave vms).

VangS § 29 lg 2 kohaselt võib kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu kontrollida üksnes kohtu loal ja JTS sätestatud alustel ja korras. JTS § 2 kohaselt on jälitustegevus JTS ja KrMS sätestatud alustel ja korras jälitustoimingute teostamine. JTS § 12 lg 1 p 1-5 kohaselt on jälitustoiminguteks: 1) andmete varjatud kogumine jälitustegevuses osalevate ja sellesse JTS §-s 14 sätestatud korras kaasatud isikute poolt; 2) võrdlusmaterjali varjatud kogumine ning dokumentide ja esemete varjatud vaatlus ning esmauuringud; 3) varjatud jälgimine, objekti varjatud läbivaatus ja asendamine; 4) isikusamasuse varjatud tuvastamine; 5) elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmete kogumine. JTS § 12 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt on Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal on kinnipidamiskohas kuriteo ärahoidmiseks või tõkestamiseks õigus lisaks JTS § 12 lg -s 1 sätestatule teostada kinnipidamiskohtades järgmisi jälitustoiminguid: 1) eelvangistuses peetava või vangistust kandva kinnipeetava postisaadetiste varjatud läbivaatust; 2) eelvangistuses peetava või vangistust kandva kinnipeetava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muu teabe salajast pealtkuulamist, -vaatamist või salvestamist. KrMS § 110 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu või tahtlikult toimepandud teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust.

Kinnipeetava saadud või saadetava kirja sisuga tutvumine avalikult, kui selleks ei olnud teo toimepanemise ajal kohtu luba, karistatakse kui sõnumisaladuse rikkumist KarS § 156 lg 2 alusel rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kui sõnumi sisuga tutvumine toimus varjatult ilma õigusliku lauseta või selleks ei olnud teo toimepanemise ajal kohtu luba, siis karistatakse selle kui ebaseadusliku jälitustegevuse eest KarS § 315 alusel rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.