Põhimõisted

  • kiri. PostS § 4 lg 2 kohaselt on kirisaadetis postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed kaaluga kuni 2 kilogrammi. Kirisaadetiste hulka kuuluvad näiteks kirjad, trükised ja pisipakid (PostS § 4 lg 2). Vanglas käsitatakse kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mis edastatakse posti teel (VSKE § 461). See definitsioon ei ole siiski täpne, sest VangS ja VSKE on reguleeritud ka kinnipeetava ametlik kirjavahetus (märgukirjad, selgitustaotlused, teabenõuded ja taotlused riigi- ja omavalitsusasutustele, õiguskantslerile või menetlusdokumentide edastamine kohtule).
  • pakk. PostS § 4 lg 3 kohaselt on postipakk postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed kaaluga kuni 20 kilogrammi. VSKE § 77 lg -s tehakse vahet posti- ja käsipakil. Postipakina on käsitletav pakk, mis on vanglasse saabunud posti teel. Käsipakina nähakse pakki, mille inimene on ise vanglasse toonud - pakk ei ole saabunud vanglasse posti teel.
  • erakirjavahetus. Erakirjavahetus on kirjavahetus, mille käigus edastatakse või võetakse vastu eraviisilist informatsiooni.
  • ametlik kirjavahetus. Ametlik kirjavahetus on kirjavahetus ametiasutuste või -isikutega. Näiteks on ametliku kirjavahetuse käigus edastatavate sõnumitena käsitletavad märgukirjad, selgitustaotlused, teabenõuded, vaided jne. Samuti on ametikirjavahetuseks kirjavahetus, mille käigus isik edastab ametialast, kutsealast või tööalast informatsiooni või võtab seda vastu (nt vahistatud äriühingu juhatuse liikmena võtab vastu ja edastab juriidilise isiku majandustegevuse ja ettevõtlusega seotud dokumente, kinnipeetav kui füüsilisest isikust ettevõtja edastab dokumente jne).
  • ametiisik on isik, kellel on ametiseisundist tulenev õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt (KVS § 3 lg 2). Samuti on ametiisikuks järgmist ametiseisundit omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja: 1) Riigikogu liige; 2) Vabariigi President; 3) Vabariigi Valitsuse liige; 4) Riigikohtu esimees ja liikmed; 5) Eesti Panga Nõukogu esimees ja liikmed, Eesti Panga president; 6) kaitseväe juhataja (ülemjuhataja); 7) riigikontrolör ja Riigikontrolli peakontrolörid; 8) õiguskantsler; 9) Eesti välisesinduse juht; 10) riigisekretär; 11) maavanem; 12) riigi peaprokurör ja prokurörid; 13) haldus-, maa- ja linnakohtute ning ringkonnakohtu kohtunikud; 14) valla- ja linnavolikogu esimees ja liikmed; 15) vallavanem ja linnapea, valla- ja linnavalitsuse liikmed; 16) osavalla ja linnaosa vanem, osavalla ja linnaosa halduskogu liikmed; 17) notar; 18) piirivalve-, politsei- ja päästeametnik; 19) kohtutäitur, vanglaametnik ja kriminaalhooldusametnik; 20) kaitseväe ohvitseri ja allohvitseri ametikohal olev isik, kaitseväeteenistuse ametnik; 21) Kaitseliidu ülem ja keskjuhatuse ning keskrevisjonikomisjoni liikmed, Kaitseliidu peastaabi ülem ja struktuuriüksuste ülemad, Kaitseliidu üksuste pealikud, juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed; 22) riigi osalusega äriühingu juhatuse ja nõukogu liige; 23) kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhatuse ja nõukogu liige; 24) avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmed; 25) avalik-õigusliku juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu liige, Eesti Teaduste Akadeemia president, avalik-õigusliku ülikooli rektor, Eesti Advokatuuri esimees; 26) valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juht; 27) pankrotihaldurid, füüsilised isikud, kes täidavad neile seaduse alusel antud avalik-õiguslikke haldusülesandeid või teostavad neile seadusega antud täidesaatva riigivõimu volitusi ja eelmainitud ülesandeid täitvate või volitusi teostavate eraõiguslike juriidiliste isikute juhtorganite liikmed; 28) riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt asutatud eraõiguslike sihtasutuste tegevjuhid, juhatuse ja nõukogu liikmed (KVS § 4 lg 2 p 1-28). Ametiisikuna käsitatakse ka valla- või linnaametiasutuse juhti ja ametiasutuse hallatava asutuse juhti, kui nii on otsustanud valla- või linnavolikogu. Samuti o ametiisik mittetulundusühingu juhatuse liikmeid, kui mittetulundusühingu on asutanud või selles osaleb riik, kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik või kui see on sätestatud mittetulundusühingu tegevust reguleerivas seaduses või põhikirjas või kui sellise otsuse on vastu võtnud pädev mittetulundusühingu juhtorgan (KVS § 4 lg 3 ja 4).
  • jälitustegevus. JTS § 2 kohaselt on jälitustegevus JTS ja KrMS sätestatud alustel ja korras jälitustoimingute teostamine.
  • jälitustoimingud. JTS § 12 lg 1 p 1-5 kohaselt on jälitustoiminguteks: 1) andmete varjatud kogumine jälitustegevuses osalevate ja sellesse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud korras kaasatud isikute poolt; 2) võrdlusmaterjali varjatud kogumine ning dokumentide ja esemete varjatud vaatlus ning esmauuringud; 3) varjatud jälgimine, objekti varjatud läbivaatus ja asendamine; 4) isikusamasuse varjatud tuvastamine; 5) elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmete kogumine. JTS § 12 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt on Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal on kinnipidamiskohas kuriteo ärahoidmiseks või tõkestamiseks õigus lisaks JTS § 12 lg -s 1 sätestatule teostada kinnipidamiskohtades järgmisi jälitustoiminguid: 1) eelvangistuses peetava või vangistust kandva kinnipeetava postisaadetiste varjatud läbivaatust; 2) eelvangistuses peetava või vangistust kandva kinnipeetava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muu teabe salajast pealtkuulamist, -vaatamist või salvestamist. KrMS § 110 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu või tahtlikult toimepandud teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust.
« Eelmine | Järgmine »

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 2.5 License

S.Põllumäe ja R.Sults 11.01.2008