Õigusaktid

Vangistusseadus (VangS)

Vangla sisekorraeeskiri (VSKE)

Jälitustegevuse seadus (JTS)

Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS)

Korruptsioonivastane seadus (KVS)

Eesti Vabariigi põhiseadus (PS)

Postiseadus (PostiS)

 

Karistusseadustik (KarS)

 

Kohtulahendid

RKHK 3-3-1-69-07: Riigikohus leidis, et VangS § 29 lg 2 ja § 97 lg 2 tulenev keeld, mille kohaselt kohaselt võib kinnipeetava või vahistatu kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu kontrollida üksnes kohtu loal ja JTS sätestatud alustel ja korras, kehtib ka siis, kui nt ametnik paljundab kinnipeetavale saabunud sõnumit. Kuigi pole välistatud, et dokumentidest koopiaid tegevale isikule võib selle tegevuse käigus piiratud ulatuses tahtmatult teatavaks saada paljundatava dokumendi olemus, ei saa vangla sellisel viisil kogutud tõendit oma tegevuses kasutada. Õiguspärane ei ole eeldada, et koopiaid teinud kontaktisik pidi paljundatavate dokumentidega tutvuma sel määral, et ta võinuks aru saada, et tegemist on vangla toimingu aluseks oleva asjaoluga (kaasuses oli selleks Riigikohtu määrus, mille tagajärjel jõustus vahistatu suhtes süüdimõistev kohtuotsus ja mis oli vangla jaoks vahistatu eelvangistusosakonnast süüdimõistetute osakonda üleviimise aluseks).

RKHK 3-3-1-46-07: Kolleegium leidis, et vanglal ei ole helistamise piirangu kehtestamisel õigust piirata kinnipeetava suhtlemist riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Seega laieneb VangS § 28 lõikest 3 tulenev keeld terviklikult kogu paragrahvile, mitte kitsalt üksnes VangS § 28 lg 3 esimeses lauses sätestatule. VangS § 28 lg 3 on vastastikuses seoses VangS § 28 lg-ga 1. Kolleegium möönab, et teatud erakorralise sündmuse korral (näiteks rahutused vangla territooriumil, probleemid telefonivõrguga) on vanglal õigus VangS § 28 lg-s 3 märgitud ametiisikutele ning kaitsjale helistamise osas kehtestada ajutisi piirangud. Kolleegium oli seisukohal, et kinni peetaval isikul puudub kohustus vanglat teavitada asjaoludest, mis tingivad kaitsjale või teistele VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele helistamise soovi. Helistamise taotluse motiveerimise kohustust Vangistusseadus ega Vangla sisekorraeeskiri ette ei näe. Samuti ei ole seadusandja seadnud kaitsjale helistamise õigust sõltuvusse helistamise eesmärgist. Kolleegium leidis ka, et sama regulatsioon laieneb kirjavahetusele.

RKHK 3-3-1-103-06: Kolleegium leiab, et VangS § 28 lg-s 2 sätestatud põhimõte, mille järgi kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul, tähendab seda, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus kirjavahetuseks ja telefonikõnede pidamiseks vangla kulul. Kassaator märgib õigesti, et ekslik on VangS § 28 lg 2 sidumine kinnipeetava isikuarve kasutust reguleerivate sätetega. Arvesse tuleb võtta ka VangS §-s 23 sätestatud eesmärki soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist ning sotsiaalsete sidemete säilimist, mis hõlbustaks kinnipeetava vangistusjärgset resotsialiseerimist. Ka VangS § 28 lg 3 näeb ette, et kinnipeetava õigust kirjavahetusele ja telefoni (v.a mobiiltelefoni) kasutamisele võib piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Seejuures on keelatud piirata suhtlemist riigiasutuste, Kui tõlgendada seadust viisil, mis keelaks nii vastuvõtja arvel helistamise kui ka n.ö laetava kõneajaga kõnekaartide (nt Voicenet kõnekaart) kasutamise, takistaks see ka ebamõistlikult nende kinnipeetavate võimalusi vanglaväliseks suhtlemiseks (sh suhtlemiseks kaitsjaga), kellel isikuarvel raha üldse puudub. Seda arvestades on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et nii VangS § 28 lg 2 kui ka § 96 lg 2 ei keela kinnipeetaval ega vahistatul helistada vastuvõtja arvel või laetava kõneajaga kõnekaardiga.

[--] VangS § 29 lg 4 järgi on keelatud kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. VSE § 51 lg 4 sätestab muu hulgas, et telefoni kasutamise korral tuleb kinnipeetavale tagada telefoni teel edastatava sõnumi saladuse kaitse. Pärnu Vangla kodukorra p 16.5 sätestab, et kinni peetava isiku helistamised registreeritakse selleks ettenähtud žurnaalis, kuhu märgitakse helistaja ees- ja perekonnanimi, helistatava ees- ja perekonnanimi, helistamise aeg ja kestus. Vanglaametnikel on õigus näha telefoni tablood kinnipeetava helistamise ajal, kuid leiab, et see õigus ei ole seotud mitte kohustusega kontrollida, et kinnipeetav helistaks tingimata enda arvel, vaid see õigus tuleneb vajadusest tagada vanglas julgeolek ja kinnipeetavate järelevalve. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse vanglas kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri 1. aprilli 2003. a määruse nr 23 "Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine" § 4 p 6 kohaselt on järelevalvetoiminguteks ka abinõude rakendamine kinnipeetavate põgenemise, allumatuse ja muude õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Telefoni kasutamise kontrollimise käigus ei tohi siiski rikkuda kinnipeetava õigust sõnumi saladusele. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega Rec(2006)2 kinnitatud "Euroopa Vanglareeglistiku" punkt 24.1 näeb vanglavälise suhtlemise osas ette, et kinnipeetavatel peaks olema nii tihti kui võimalik lubatud suhelda kirja või telefoni teel või muul viisil oma perekonna, teiste isikute ja vanglaväliste organisatsioonide esindajatega. Reeglistiku punkti 24.2 kohaselt võib vanglavälist suhtlust piirata ja jälgida, kui see on vajalik muu hulgas korra, turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks, kuid isegi suhtlemise piiramise korral tuleb kinnipeetavale võimaldada vanglaväliseid kontakte vastuvõetaval miinimumtasemel.