29.05.2007 paigutati kinnipeetav Artur Tasa VangS § 69 lg 2 p 4 alusel eraldatud lukustatud kambrisse. Eraldatud lukustatud kamber asub Mummu vangla eelvangistusosakonnas. Kinnipeetava sõber, vahistatu Ilmar Luik on paigutatud kambrisse, mis asub kahe kambri kaugusel eraldatud lukustatud kambrist, kuhu paigutatakse kinnipeetav Artur Tasa. 06.06.2007 tehakse kinnipeetav Artur Tasa kambris läbiotsimine, mille käigus leitakse salakirjas koostatud kirjad. Hilisema uurimise käigus selgub, et kirjade koostaja on vahistatu Ilmar Luik. Mummu vangla direktori 06.07.2007 käskkirjaga nr 775 karistatakse kinnipeetav Artur Tasa ja vahistatud Ilmar Luik'e ebaseadusliku kirjavahetuse eest 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Vahistatu Ilmar Luik esitab 07.07.2007 direktori käskkirja peale vaide Justiitsministeeriumile, milles palub tühistada temale endale ja kinnipeetav Artur Tasa'le kohaldatud karistused.
ÜLESANNE: Analüüsi, kas vangla on õiguspäraselt karistanud kinnipeetavat (seaduslik alus, kaalutletus, mõõdupärasus) ning otsusta, kuidas tuleks lahendada kinnipeetava vaie karistusotsuse peale.
LAHEND:
Vangla direktoril on õiguslik alus kinnipeetava või vahistatu karistamiseks,
kui kinnipeetav või vahistatu süüliselt rikub õigusaktidest tulenevaid
kohustusi (VangS § 63 lg 1 ja § 100). VangS ega teised õigusaktid ei
keela kinnipeetavatel isikutel omavahelist suhtlemist. Kinnipeetavate isikute
omavaheline suhtlemine ei ole iseenesest vangla ülesannete täitmise
takistamine. Isegi kui vanglal on KrMS § 1431
alusel antud määrusest tulenevalt kohustus takistada kahtlustatava vanglasisest
suhtlemist (mida selles kaasuses ei ole), siis ei saa sellest automaatselt
järeldada kinnipeetavate isikute keeldu suhelda. Seetõttu ei ole kinnipeetavate
isikute karistamiseks õiguslikku alust.
Vaide
võib isik esitada üksnes iseenda õiguste kaitseks. Teise isiku õiguste kaitseks
vaiet esitada ei saa – selles osas tuleb vaie jätta läbivaatamata või menetleda
seda kui märgukirja vastavalt MSVS-le. Osas, mis vahistatu Ilmar Luik taotleb
vangla direktori käskkirja kehtetuks tunnistamist enda suhtes, tuleb vaie
rahuldada. Tõenäoliselt ei ole selleks vajalik täiendavate tõendite kogumine,
sest vaidlus seisneb pigem õigusnormi tõlgendamises.
Mõnedes vangla kodukordades on keelatud kinnipeetavatel isikutel
omavaheline suhtlemine. Tegemist on olulise vaba eneseteostuse (PS § 19)
ja eraelu puutumatuse (PS § 26) piiranguga, mida ei saa õiguspäraselt
sätestada vangla siseaktis, vaid mis peab tulenema Riigikogu poolt antud
seadusest. KrMS
§ 1431 kohaselt võib menetleja määrusega piirata kahtlustatava
suhtlemist, kuid see määrus on täitmiseks vanglale või arestimajale, mitte
vahistatule. VangS ega ükski teine õigusakti ei piira kinnipeetavate isikute
omavahelist suhtlemist. Seetõttu ei saa sellist piirangut õiguspäraselt
kehtestada ka alamalseisvate õigusaktidega või, kui selline piirang on
kehtestatud, siis tuleb kõnealune õigusnorm vastuolu ületamise reeglite alusel
jätta kohaldamata.
3. Kaasus