VangS ei määratle selgelt distsiplinaarsüüteo mõistet ega ütle selgelt, mis on karistamise alused. Formuleeringust "õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest" võib tuletada kolm komponenti, mis vastavad üldjoontes KarS § 2 lg 2 sätestatud karistamise alustele. Termin "õigusaktide nõuete rikkumine" on samastatav teokoosseisuga, st õigusaktides peab selgelt olema kirjas kinnipeetava kohustus või keeld – teokoosseisule vastab kinnipeetava käitumine, millega ta eirab õigusnormist tulenevat keeldu või kohustust. Termin "rikkumine" viitab õigusvastasele käitumisele, st kui kohustuse või keelu eiramine on vabandatav hädakaitse, hädaseisundi, kohustuste vastuolu vms, siis ei ole tegemist "rikkumisega". Termin "süüline" osutab selgelt sellele, et peab olema tehtud kindlaks kinnipeetava süü.

Süü osas on vajalik eelnevalt hinnata, kas lähtuda KarS § 32—43 või VÕS § 104 sätestatud "süü" mõistest. Kuna töölepingut käsitletakse käsunduslepingu eriliigina, siis on tööõiguses töötaja distsiplinaarvastutuse sisustamisel mõistlik lähtuda tsiviilõiguslikust "süü" mõistest. ATS § 1 lg 1 kohaselt on avalik teenistus töötamise erijuht, mistõttu võib ka avaliku teenistuja distsiplinaarvastutuse sisustamisel lähtuda tsiviilõiguslikust "süü" mõistest. Mõlemal juhul on töötaja või teenistuja teenistuskohustuseks täita oma ülesandeid teenistuses omase hoolsusega ning distsiplinaarmenetluse eesmärgiks võib olla hooletust töötajast või teenistujast vabanemine. See eesmärk jääb aktuaalseks ka siis, kui vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu ei ole töötaja võimeline oma teenistuskohustustest aru saama või neid täitma (kuigi ka siis peaks töölepingu lõpetamise aluseks olema TLS § 101 lg 2, samas kui vaimse tervise halvenemine iseenesest ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks, v.a KarS § 79). Kinnipeetava puhul ei saa rääkida "teenistussuhtele omasest hoolsusest", vaid isiku "süüd" tuleb hinnata kui tema võimet oma tegevusest aru saada ja seda juhtida. Tsiviilõiguslik süümõistet hõlmab suuresti karistusõiguslik subjektiivne koosseis, mis on teokoosseisu osa. Seetõttu tuleb kinnipeetava distsiplinaarkaristuse määramisel lähtuda karistusõiguslikust "süü" mõistest.