Isikut võib karistada üksnes siis, kui ta on pannud toime seaduses sätestatud tunnustele vastava teo. Teokoosseis on seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Teokoosseisu tunnused jagunevad objektiivseteks ja subjektiivseteks tunnusteks. Distsiplinaarsüütegude puhul ei ole täpsemalt määratletud, kuidas distsiplinaarsüüteo teokoosseisu tunnuseid hinnata, mistõttu tuleb kasutada analoogia korras karistusõiguse liigitust.

- objektiivsed tunnused. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (KarS § 12 lg 2)

- subjektiivsed tunnused. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus, motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. (KarS § 12 lg 3)

- tahtlus. Kriminaalõiguses on tahtlus kas kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus.

- kavatsetus. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks või kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. (KarS § 16 lg 2)

- otsene tahtlus. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. (KarS § 16 lg 3)

- kaudne tahtlus. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. (KarS § 16 lg 4)

- ettevaatamatus. Kriminaalõiguses on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.

- kergemeelsus. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. (KarS § 18 lg 2)

- hooletus. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. (KarS § 18 lg 3)

VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteo teokoosseisu tunnuseks "VangS, VSKE või muude õigusaktide nõuete rikkumine". Teokoosseis on määratud siin blanketselt ning teokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ei eristu. Vangla direktor võib karistada kinnipeetavat nii vangistust reguleeriva õigusakti kui ka muu õigusakti (nt tubakaseadus, alkoholiseadus, jäätmeseadus, valla- või linnavolikogu kehtestatud avaliku korra või heakorra eeskiri vms) rikkumise eest. Rikkumine tähendab seda, et isik ei täida temale käitumisnormiga pandud kohustust või eirab käitumisnormist tulenevat keeldu. Rikkumise võib panna toime kahel viisil:

- käitumisnormiga keelatud teo tegemisega. Isik vastutab keelatud teo toimepanemise eest siis, kui käitumisnormi kohaselt ei võinud mingit tegu teha, kuid ta tegi selle teo.

Näide: 23.09.2007.a. kell 14.30 toimunud läbiotsimise käigus leiti kinnipeetav Taimi Roni juurest mobiiltelefon. Kinnipeetav Taimi Roni seletuse kohaselt leidis ta mobiiltelefoni vangla territooriumilt prügikasti tagant. Kuna vanglast ei ole viimase kahe nädala jooksul olnud võimalik välja helistada ning tema laps on raskesti haige, on ta kasutanud telefoni lapsega side pidamiseks. Telefoni kõneregistri kontrollimisel selgub, et telefonilt on tõesti kahel korral helistatud kinnipeetava koju ning abikaasa kinnitab, et lapsel olid tõesti tuulerõuged. VSKE § 641 p 10 kohaselt on mobiiltelefonid kinnipeetavale vanglas keelatud. Mobiiltelefoni valdamisega pani kinnipeetav Taimi Roni toime keelatud teo (distsiplinaarsüüteo). 

- käitumisnormiga kohustatud teo tegemata jätmisega. Isik vastutab tegevusetuse eest siis, kui ta on õiguslikult kohustatud seaduses sätestatud tagajärge ära hoidma või sooritama konkreetse tähtaja jooksul seadusega kindlaksmääratud teo. Isik vastutab teo tegemata jätmise eest, kui ta pidi selle teo toime panema ning ta on jätnud teo toimepanemata või viivitanud süüliselt. Rikkumine seisneb teo tegemata jätmises siis, kui tegu ei ole võimalik enam teha. Rikkumine seisneb viivituses siis, kui tegu on võimalik teha, kuid isikul oli mõistlikul viisil võimalik tegu teha ning ta on ilma mõistliku põhjenduseta jätnud teo tegemata.

Kinnipeetava kohustused tulenevad VangS järgnevalt: § 14 lg 1: "Kinnipeetav on kohustatud läbima tervisekontrolli," § 37 lg 1: "Kinnipeetav on kohustatud töötama," § 50 lg 1: "Kinnipeetav on kohustatud hoolitsema oma hügieeni eest," (vt samuti § 39 lg 4) § 45 lg 2: "Kinnipeetav on kohustatud kambrit ja selle sisustust korras hoidma ja puhastama," § 46 lg 1: "Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti," ja § 67: "Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud: 1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele; 2) mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid; 3) teatama viivitamatult vangla direktorile kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist; 4) suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid."

Näide: Kinnipeetav Indrek Pulk on viibinud vanglas 4 kuud. Viimase kolme nädala jooksul on ta korduvalt taotlenud vangla direktori vastuvõtule väitega, et "ta tahab vangla direktoriga rääkida". 09.11.2007 toimub kambris, kuhu on paigutatud ka kinnipeetav Indrek Pulk, läbiotsimine, mille käigus avastatakse kambrist narkootikumide tarvitamise jälgi. Narkootikume kambrist ei leita, kuid ühe kinnipeetava verest leitakse narkootikumide tarvitamise jälgi. Vangla direktor otsustab kõiki sellesse kambrisse paigutatud kinnipeetavaid karistada narkootikumide tarvitamisest teatamata jätmise eest. Usalduslikus vestluses inspektor-kontaktisik Liina Tõruga ütleb kinnipeetav Indrek Pulk, et ta on püüdnud vangla direktorit teavitada narkootikumide tarvitamisest, nagu VangS § 67 p 3 ette näeb, kuid teda ei ole direktori vastuvõtule lubatud. Sellise juhtumi lahendamisel tuleb arvestada nii kinnipeetava enda ohutust, kuid pelgalt juriidiliselt on VangS § 67 p 3 pandud kohustus teatada üksnes vangla direktorile. Kinnipeetav ise vangla direktori vastuvõtule minna ei saa - tema vastuvõtmisest keeldumist kolme nädala jooksul saab seega vaadelda takistusena. Karistamise seisukohalt tuleb hinnata, kas tegemist on informatsiooniga, mida oleks kinnipeetav võinud edastada ka kirjalikult. Põhimõtteliselt ei ole kinnipeetav Indrek Pulk kaasuse andmete kohaselt teokoosseisule vastavat tegu toime pannud.

Näide: Kinnipeetava saatmisel arsti juurde pillab valvur Mairi Sulin vangla territooriumile raadiosaatja. Kinnipeetav Rauno Marki näeb, et raadiosaatja kukub maha, samas valvur ise seda ei märka. Õues tibutab vihma ja veel enne, kui kinnipeetav ja valvur meditsiiniosakonnani jõuavad, sajab juba tugevat vihma. Meditsiiniosakonnas märkab valvur raadiosaatja kadumist ja kahtlustab, et kinnipeetav on selle omavoliliselt hõivanud. Sellest süüdistusest solvunud kinnipeetav Rauno Marki ütleb, et valvur pillas ise raadiosaatja maha ning vihma tõttu on see tõenäoliselt nüüdseks juba rikkis. Valvur Mairi Sulin kirjutab kinnipeetav Rauno Marki peale ettekande, milles leiab, et kinnipeetav jättis süüliselt raadiosaatja mahakukkumisest valvurit teavitamata ning on rikkunud sellega VangS § 67 p 3 ja 4 sätestatud teavitamiskohustust ja vangla varasse heaperemeheliku suhtumise kohustust. Kinnipeetavat ei saa siiski karistada, sest VangS § 67 p 4 kohaselt peab kinnipeetav tagama üksnes temale usaldatud vangla vara säilimise, valvurile usaldatud vara säilimise eest vastutab valvur ise.

Isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. (KarS § 17 lg 1 ja 3)