Distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. (VangS § 63 lg 3) Selleks peab karistuse kohaldamist kaaluma. Karistuse kaalumine tähendab valikut: a) kas kohaldada karistust või jätta karistus kohaldamata, b) kui kohaldada karistust, siis millist liiki karistust kohaldada ning millises määras karistust kohaldada, c) kui karistus on täitmisele pööratav, siis kas pöörata karistus täitmisele või anda katseaeg, st määrata karistus tingimisi. Kõik need küsimused seonduvad sellega, milliseid asjaolusid peab vangla lisaks karistamise aluseks olevatele asjaoludele arvestama.

Kinnipeetava distsiplinaarkaristuse kohaldamine on sulam haldus- ja karistusõigusest. Haldusõiguses on kaalutlusõiguse eemärk tagada, et haldusakt oleks mõõdukas (HMS § 3 lg 2: "Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.") Selleks on haldusorganil kaalutlusõiguse alusel õigusaktidega kindlaksmääratud raames volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel (HMS § 4 lg 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Haldusorganil (vangla direktor) on õigus asjaolusid arvestades hinnata, mis on asja lahendamisel oluline ning võtta arvesse kõiki mõistlikke ja asjasse puutuvaid fakte ja tõendeid. Seevastu karistusõiguses on kehtestatud kindel loetelu karistust kergendavatest (KarS § 57) ja raskendavatest (KarS § 58) asjaoludest.

 

	Haldusõigus	Karistusõigus
Õiguslik alus	Õigusnorm (sekkumisnorm)	Õigusnorm (karistusnorm)
Kaalutlused	Haldusorgan määrab asja iseloomu arvestades muud asjas tähtsust omavad asjaolud ning arvestab nendega otsustamisel	Seadusega on kindlaks määratud a) kergendavad asjaolud ja b) raskendavad asjaolud

Karistusõiguses on karistust kergendavad asjaolud: 1) süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist; 2) kahju vabatahtlik hüvitamine; 3) süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine; 4) süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; 5) süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul; 6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9) leppimine kannatanuga.

Karistusõiguses on karistust raskendavad asjaolud: 1) omakasu või muu madal motiiv; 2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; 3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses; 5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; 6) süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades; 7) süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil; 8) raske tagajärje põhjustamine; 9) süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks; 10) süüteo toimepanemine grupi poolt; 11) süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine.

Distsiplinaarkaristuse kohaldamisel peaks vangla direktor välja selgitama karistust kergandavad ja raskendavad asjaolud, kuid ta ei ole seotud nende asjaoludega, vaid võib karistamisel täiendavalt arvestada ka muid olulisi asjaolusid (nt avalik huvi, vangla maine vms). Oma sisu järgi võib kaalutlused jagada järgmiselt:

- kinnipeetava isikuga seotud kaalutlused. Siia kuuluvad kinnipeetava karistatus (NB! Mitte varasemad, kuid teo toimepanemise ajaks kustunud karistused!), iseloom, suhtumine töösse ja õpingutesse, suhted vanglaametnike, teiste vanglateenistujate ja kaaskinnipeetavatega, haridustase, huvid, religioossed ja muud veendumused jms;

- distsiplinaarsüüteoga seotud asjaolud. Siia kuuluvad distsiplinaarsüüteo raskus ja liik, motiiv ja ajend, toimepanemise viis ja suhtumine tagajärgedesse, rikutud õigusnormi selgus ja arusaadavus kinnipeetavale, vastuolulisus või lünk õiguses, teo toimepanemise asjaolude selgus, teo toimepanemine sunni, ähvarduse või füüsilise mõjutamise tulemusena jms asjaolud. Teo toimepanemise asjaolude selguse all mõeldakse siin seda, kas kinnipeetav teadis või pidi teadma teokoosseisule vastavates asjaoludest, mitte tõendite puudulikkust. Kui tegu on puudulikult tõendatud, tuleb kinnipeetav jätte karistamata, mitte vähendada karistuse määra;

- kinnipidamisasutusega seotud asjaolud. Siia kuuluvad üldine kord ja stabiilsus kinnipidamisasutuses, vanglaametnike ametikohtade komplekteeritus, valve jt seadmete olemasolu, piisavate rahaliste vahendite olemasolu jms, nt ametnike puudus, halb tehniline varustatus või ruumipuudus võivad erandlikel tingimustel õigustada karmimat karistuspoliitikat, seevastu nt kartserikohtade puudumisel ei ole õigustatud kinnipeetava karistamine kartserisse paigutamisega.