1. Distsiplinaarsüütegu

VangS § 63 lg 3 kasutatakse mõistet "distsipliinirikkumine", samas kui VSKE § 97 lg 1 p 6 kasutatakse seevastu terminit "distsiplinaarsüütegu". Seadus ei defineeri kumbagi mõistet, kuid kasutab formuleeringut "käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete [--] rikkumise eest". Sellest võib järeldada, et distsiplinaarkorras võib vangla sekkuda ükskõik millise objektiivse õiguse normi rikkumisse kinnipeetava poolt distsiplinaarkaristusega, kui selle normi tagamiseks ei ole nähtud ette erikorda (nt tuleohutusnõuete järgimise tagamiseks on nähtud ette riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku poolt ettekirjutuse ja väärteokaristuse kohaldamine vastavalt PäästeS § 26, § 285 ja § 393).

Praktikas on tekkinud probleeme, kas kinnipeetava distsiplinaarsüütegu on samatähenduslik töö- ja teenistusõiguses kasutatava distsiplinaarsüüteo mõistega. Ka töö- ja teenistusõiguses ei ole distsiplinaarsüüteo mõistet defineeritud, vaid seda on seadustes erinevate tunnuste kaudu kirjeldatud. TDVS § 2 kohaselt on distsiplinaarsüüteod: 1) töökohustuste süüline mitte nõuetekohane täitmine (TLS §-des 48[1] ja 50[2]), samuti tööl joobnuna viibimine; 2) usalduse kaotus (TLS § 104[3]); 3) vääritu tegu (TLS § 105 lg 2[4]), milles on süüdi töötaja, kelle tööülesandeks on noori õpetada või kasvatada, või riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse abiteenistuja (üldjoontes samad tunnused on märgitud ATS § 84, PrvTS § 68; KohS § 87 lg 2, KvDS § 8). M.Mikiver leiab, et töö- ja teenistussuhtes on distsiplinaarkaristuse eesmärk anda töö- või teenistusandajale võimalus lõpetada tööleping või teenistussuhe inimesega, kes näitas ennast sellisest küljest, mis välistab teenistuse jätkamise, samuti kohaldada leebemaid karistusi juhul, kui kohene töö- või teenistussuhte ülesütlemine oleks ülemäärane (Mikiver,M. 2002:33). Sellisena on distsiplinaarmenetlus vaadeldav kestvuslepingu ülesütlemise (VÕS § 116, § 195 ja § 196). Kuna kinnipeetava puhul ei ole õiguslik suhe sarnane lepingu ülesütlemisele, tuleb asuda seisukohale, et töö- ja teenistusõiguslik "distsiplinaarsüüteo" mõiste ei ole kinnipeetava distsiplinaarvastutuse määratlemisel kasutatav.


[1] TLS § 48: " Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud: 1) täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi; 2) täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid; 3) hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara; 4) olema teineteise suhtes viisakad; 5) täitma seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi."

[2] TLS § 50: " Töötaja on kohustatud: 1) tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust; 2) täitma töönorme ja kinni pidama ettenähtud tööajast; 3) õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi; 4) hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara; 5) teatama tööandjale viivitamatult töötakistustest või nende ohust ning võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldama niisugused takistused või nende ohu; 6) hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust; 7) täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. "

[3] TLS § 104 lg 2: "Töölepingu võib lõpetada, kui töötaja on: 1) põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2) seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3) põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu; [--]"

[4] TLS § 105 lg 2: "Väärituks on tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib töötajat või tööandjat. Vääritu tegu on töölepingu lõpetamise aluseks ka siis, kui see pandi toime väljaspool töökohustuste täitmist."

« Eelmine | Järgmine »

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License

R.Sults ja S.Põllumäe 1.01.2008