2.2. Õigusvastasus

Karistusõiguses on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud seaduse või tavaga. (KarS § 27) Reeglina ei saa tava järgimine vabastada karistusest seadusega keelatud teo eest. Seal, kus seadus ühemõtteliselt ei keela või käsi teatud viisil käituda, tuleb kasutada ka kohalikke tavasid ja praktikat seaduse sisu tõlgendamisel. Samas ei saa ka seal, kus seaduse järgi on isik kohustatud tava järgima, teda karistada tava eiramise eest, kui seadus ise piirab selle tava järgimist.

Näide: VangS § 50 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. Seadusega ei ole täpsustatud, mida tähendab hügieeni eest hoolitsemine, mistõttu tuleb lähtuda ühiskonnas levinud tavadest niivõrd, kui tavade järgimine ei ole seadusega piiratud. Nii on Eestis tavaks pesta hambaid hommikul ja õhtul, pesta käsi enne sööki ja pärast tualeti kasutamist, kuid puuduvad tavad habeme-, kukla-, kaenlaaluse- või ninakarvade raseerimise kohta. Samuti on tavaks käia vähemalt kord päevas duši all või ennast pesta, kuid VangS § 50 lg 2 on seda õigust piiratud korrale nädalas (tavaks on kord nädalas saunas käia). Seega ei saa kinnipeetavat, kes ei aja iga päev habet, karistada sellepärast, et puudub vastav tava. Teisalt ei saa tava rikkuvat kinnipeetavat, kes ei käi iga päev duši all karistada sellepärast, et seadusega on piiratud tavapärast käitumist.

Lisaks välistab teo õigusvastasuse hädakaitse, hädaseisund ja kohustuste kollisioon ja eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus.

- hädakaitse. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. (KarS § 28)

Näide: Kinnipeetavad Jaan Anvelt ja Jüri Anners ründavad kinnipeetav Aleksandr Romanov'it, kuna viimane oli keeldunud minemast üleviske järele. Kinnipeetav Vladimir Kanepuu astub vahele ning lööb korduvalt ründe tõrjumiseks kinnipeetavaid Anvelt'i ja Anners'it. Esimesel võimalusel teavitab ta tekkinud tülist vangivalvurit. Objektiivselt paneb ta sellega toime nii VangS § 67 p 2 vastava teo, ent ta vabaneb vastutusest, kuna ta tegutses hädakaitse piires.

- hädaseisund. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. (KarS § 29)

Näide: 28.03.2007 teostati läbiotsimine Mummu vangla eelvangistusosakonna kambris. Läbiotsimise käigus avastati vahistatu Igor Kase öökapi kõrvalt paar Adidase tosse. Esmase kontrolli käigus tuvastati, et antud tossud ei olnud kirjas vahistatu kambrikaardil. Ametnik Georg Kivi selgitas vahistatule, et need tossud on keelatud esemed ja tuleb ära võtta. Vahistatu selgitas, et need ei saa olla keelatud, kuna ta on soetanud need vangla vahendusel ettenähtud korras. Seepeale rabas vahistatu tossud enda kätte ja peitis need põue. Korduvatele korraldustele tossud vanglaametnikule üle anda vahistatu ei allunud, vaid ütles, et vangla tahab tema isiklikku vara ära varastada. Seepeale kasutasid vanglaametnikud jõudu ning võtsid tossud ära. Hilisema uurimise käigus tuvastati, et tossud oli vahistatule eelmisel kuul toonud tema naine pakiga ning tossud olid ametniku eksimuse tõttu jäänud kambrikaardile kandmata, kuid paki vastuvõtmise aktis olid tossud kirjas. Objektiivselt paneb vahistatu Igor Kase toime VangS § 67 p-des 1 ja 2 sätestud kohustuse rikkumise, kuid ta tegi seda oma seadusliku omandi kaitseks. Seega tuleb hinnata, kas isiku seaduslik omand on õigushüve, mis kaalub üles ohu, mida kõnealused tossud võisid kujutada vangla julgeolekule.

- kohustuste kollisioon. Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. (KarS § 30)

Näide: Mummu vangla 3. eluosakonna läbiotsimise käigus annab vanglaametnik kinnipeetavale korralduse eemaldada lambikuppel, sest vanglaametnik tahab veenduda, et lambikupli sisse ei ole peidetud mõnda keelatud eset. Kinnipeetav väidab, et lambikupli eemaldamisel võib lambikuppel puruneda. Vanglaametnik kordab oma korraldust ja ütleb, et kui kinnipeetav korraldust ei täida, siis võetakse ta vastutusele seaduses ettenähtud korras. Kinnipeetav asub lambikuplit eemaldama, aga eemaldamise käigus lambikuppel puruneb. Objektiivselt pani kinnipeetav lambikupli lõhkumisega toime VangS § 67 p 4 sätestatud kohustuse rikkumise. Subjektiivselt oli ta teadlik lambikupli purunemise võimalusest ja vähemalt möönis seda. Samas ei saa teda võtta vastutusele, kuna ta pidi täitma vanglaametniku korraldust (VangS § 67 p 1) - seega oli tal samaaegselt kaks kohustust ning mõlemat ei olnud võimalik täita.

- eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolusid, mis objektiivselt välistavad tema teo õigusvastasuse, vastutab süüteokatse eest või võidakse kergendada tema karistust. (§ 31 lg 1)

Näide: Mummu vangla 3. eluosakonna läbiotsimise käigus annab vanglaametnik kinnipeetavale korralduse eemaldada lambikuppel, sest vanglaametnik tahab veenduda, et lambikupli sisse ei ole peidetud mõnda keelatud eset. Kinnipeetav väidab, et lambikupli eemaldamisel võib lambikuppel puruneda, ning keeldub selle põhjendusega lambikuplit eemaldamast. Kinnipeetava kinnituse kohaselt oli ühe varasema läbiotsimise käigus sarnane lambikuppel purunenud, ning tema vastutab selles kambis oleva vara eest. Vanglaametnik eemaldab ise lambikupli, mis eemaldamisel ega tagasi panemisel ei purune. Objektiivselt on kinnipeetav pannud toime VangS § 67 p 1 sätestatud kohustuse rikkumise, kuid ta tegi seda kujutades ekslikult ette, et korralduse täitmisel lõhuks ta vangla vara, st paneks toime VangS § 67 p 4 sätestatud kohustuse rikkumise. Kuna VangS § 63 lg 1 ei välista vastutust ettevaatamatusest toimepandud distsiplinaarsüüteo eest, siis tuleb hinnata, kas kinnipeetav käitus kergemeelselt või hooletult. Eeltood näite asjaolud kinnipeetava karistamiseks alust ei anna, sest kinnipeetava keeldumine põhines varasemal kogemusel ja oli põhjendatud, vara kaitse ei ole ka selgelt väheolulisem vanglaametniku korralduse täitmisest.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License

R.Sults ja S.Põllumäe 1.01.2008