14.02.2007 hommikul kell 07:15 teostas Mummu vangla
kambris, millesse oli teiste hulgas paigutatud Andrei Nikolajev läbiotsimise.
Andrei Nikolajevil ei võimaldatud viibida läbiotsimise juures ning läbiotsimise
ajal paigutati ta umbes tunniks ajaks duširuumi. Läbiotsimise käigus aeti põhjalikult
segamini kamber ja seal olnud asjad, voodipesu. Söögilaua peal olid saapajäljed.
Samuti lõhuti WC-torustik määral, et kinnipeetavad ei saanud enam tualetti
kasutada. Läbiotsimise käigus keelatud esemeid ei leitud ning muid
distsipliinirikkumisi ei tuvastatud. Kinnipeetav Andrei Nikolajev esitas veel
samal päeval inspektor-kontaktisiku kaudu vangla direktorile taotluse, et
vangla taastaks kambris enne läbiotsimist olnud heakorra – paigutaks asjad
nende endistele kohtadele, koristaks saapajäljed laualt ning parandaks WC toru.
Kell 16:45 kontrollis valvur Igor Rõtov kambrite korrasolekut ning koostas
ettekande selle kohta, et kinnipeetav Andrei Nikolajev'i asjad on kambris laiali.
Samuti andis valvur Igor Rõtov kinnipeetav Andrei Nikolajevile ettekirjutuse
koristada kamber tunni aja jooksul, mille kinnipeetav ka täitis. 16.02.2007
esitas kinnipeetav vaide valvur Igor Rõtov'i korralduse peale ning avalduse
kriminaalasja algatamiseks seoses temale kuuluvate kingade vargusega.
17.02.2007 karistati kinnipeetav Andrei Nikolajev'it distsiplinaarkorras 5
päevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et ta oli rikkunud kohustust oma
kamber korras hoida. Kinnipeetav Andrei Nikolajev esitas käskkirja peale vaide,
milles leidis, et „tema ei ole pannud toime distsiplinaarsüüteo tunnustele
vastavat tegu (ajanud kambrit segamini), vaid süüteokoosseisu on pannud toime
vanglaametnikud. Kinnipeetav on kohustatud kambrit üksnes enda järel korras
hoidma, mitte koristama vanglaametnike tekitatud laga.”
ÜLESANNE: Analüüsi, kas vangla on õiguspäraselt
karistanud kinnipeetavat (seaduslik alus, kaalutletus, mõõdupärasus) ning
otsusta, kuidas tuleks lahendada kinnipeetava vaie karistusotsuse peale. Täiendavalt
võid lahendada muud kaasuses toodud vaided ja taotlused.
LAHEND: VangS § 63 lg 1 kohaselt on kinnipeetava karistamiseks alus olemas, kui kinnipeetav on süüliselt rikkunud seadusest või määrusest tulenevat kohustust või keeldu, ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid ning kinnipeetav on toimepandud teos süüdi. VangS § 45 lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit korras hoidma ja puhastama. Selle kohustust oleks kinnipeetav rikkunud juhul, kui ta ise oleks oma asjad kambris laiali loopinud ja kambri segi ajanud või hoidunud korralisest kambri koristamisest. Kaasuse asjaoludest nähtub, et kambri ajasid segamini vanglaametnikud, mitte kinnipeetav. Seega kinnipeetav VangS § 45 lg 2 tulenevat kohustust ei rikkunud. VangS § 67 p 4 kohaselt on kinnipeetav kohustatud "suhtuma heaperemehelikult temale usaldatud esemetesse ning pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid". Selle sätte teisest osalausest "pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid" grammatilisel tõlgendamisel võib järeldada, et peetakse silmas küll kinnipeetava keeldu ise oma elu- ja olmeruume segi ajada, kuid sellest sättest võib tuleneda ka kinnipeetava kohustus koristada teise kinnipeetava, vanglaametniku või muu isiku põhjustatud korralagedus. Sellist laiendavat tõlgendust võib õigustada pragmaatilise seisukohaga, et kinnipeetavate elu- ja olmeruumide koristamine on kinnipeetavate enda ülesanne. Asjaolu, et vanglaametnikud on läbiotsimisel korralageduse tekitamisega pannud toime ATS § 84 p 3 sätestatud vääritu teo ning põhimõtteliselt saab neilt nõuda distsiplinaarsüüteo tagajärgede kõrvaldamist, ei välista iseenesest kinnipeetava kohustust koristada tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid (VangS § 67 p 4). Selleks, et hinnata, kas kinnipeetav on pannud toime VangS § 67 p 4 rikkumise, tuleb hinnata kinnipeetava käitumist tervikuna. Kinnipeetav asus seisukohale, et eelkõige vanglaametnikud on pannud toime distsiplinaarsüüteo ning eelkõige tuleb nõuda rikkumise tagajärgede kõrvaldamist isikutelt, kes rikkumise toime panid. Selline seisukoht on õiguslikult mõistlik. Kuni vangla ei olnud õiguslikult siduvalt vastupidist otsust teinud, võib pidada õiguspäraseks ka kinnipeetava ootust, et vangla kõrvaldab oma õigusvastase käitumise tagajärjed ise. Kinnipeetav ei jäänud ka tegevusetuks, vaid esitas sellekohase taotluse. Alles valvuri korraldusega tehti õiguslikult siduvalt kindlaks, et kinnipeetav on kohustatud vanglaametnike põhjustatud korralageduse tagajärjed kõrvaldama. Kaasuse andmetest nähtub, et kinnipeetav seda. ka tegi Seetõttu puudub õiguslik alus kinnipeetava karistamiseks ning esitatud vaie tuleks rahuldada.
Kaasuse andmetest nähtub, et kinnipeetav esitas veel vaide valvuri korralduse, koristada vanglaametnike põhjustatud korralagedus kinnipeetava eluruumis, peale. Samuti võib vaide tekstist lugeda välja taotluse distsiplinaarasja algatamiseks vanglaametnike, kes läbiotsimise käigus suhtusid oma ametiülesannetesse ja kinnipeetava seaduslikku omandisse hooletult, suhtes. Vaide lahendamisel tuleb analüüsida, kas vangla saab otsustada viisi üle, kuidas kõige kiiremini kõrvaldada ükskõik kelle põhjustatud korralagedus kinnipeetava eluruumis. Eluruumi koristamine ei ole karistus ning seetõttu ei ole välistatud, et kinnipeetavat kohustatakse kõrvaldama ka selline segadus, mis on põhjustatud vanglaametnike ebaseadusliku tegevusega. Kõnealune korraldus ei välista, et vangla kompenseerib kinnipeetavale tekitatud ebamugavuse hiljem vabandusega või mõne täiendava soodustuse võimaldamisega. Kinnipeetava taotlust vanglaametnike distsiplinaarkorras karistamiseks tuleb vaadelda märgukirjana MSVS tähenduses ja vastavalt menetleda. Vastamisel tuleb piirduda otsustusega, kas algatada distsiplinaarasi või asuda seisukohale, et põhjustatud korralagedus ei vasta distsiplinaarsüüteo tunnustele. ATS lisaks oleva avaliku teenistuse eetikakoodeksi p-de 14, 16, 17 ja 18 kohaselt peab ametnik suhtuma vastutusalas olevasse varasse heaperemehelikult, suhtuma inimestesse austusega, olema abivalmis, viisakas ja kohusetundlik - seega ei vasta läbiotsimise käigus asjade laiali loopimine avaliku teenistuse eetikakoodeksile ning on vääritu tegu ATS § 84 p 3 mõistes. Seega tuleks alustada distsiplinaarmenetlust.
1. Kaasus