• õigusakti säte on õigusakti (seaduse, määruse, välislepingu, aga ka asutuse juhi käskkirja või korralduse) teksti osa (paragrahv, lõige, punkt) ehk õigusnormi edasiandev lause. Säte on õigusnormi kirjalik avaldumisvorm.

• õigusnorm on juriidiline käitumisjuhis ehk ettekirjutus. Õigusnorm avaldub läbi õigusaktide teksti ja selle tõlgenduse (nt kohus analüüsib sätte tähendust ja ütleb välja, kuidas tema sättest aru saab ehk milline õigusnorm sättest kohtu arvates tuleneb).

• tõlgendamine on õigusakti tekstist arusaamine, püüd mõista, milline on õigusakti sisu ehk milline õigusnorm õigusaktist tuleneb. Tõlgendamisel lähtutakse õigusakti tekstis sisalduvate sõnade ja lausete tähendusest (grammatiline tõlgendamine), sätete omavahelistest seostest ja paiknemisest (süstemaatiline tõlgendamine), õigusakti kehtestaja eesmärgist (ajalooline tõlgendamine) ja õigusakti eesmärgist või ülesandest (eesmärgipärane tõlgendamine), aga tõlgendamisel võib esitada ka pragmaatilisi, teoreetilisi, moraali jms argumente.

• rakendamine on õigusnormist lähtuvalt juhtumi lahendamine ehk otsustamine selle kohta, milline lahend tuleb konkreetsel juhtumil õigusnormidest lähtuvalt teha. Õiguse rakendamise sisu sõltub õigusvaldkonnast; nt karistusõiguses otsustab kohtunik, kas isiku tegu vastab süüteo tunnustele, st kas isik on pannud toime süüteo; tsiviilõiguses otsustab kohtunik, kas pooltevahel tehtud tehing on kehtiv ja kes kellele mida võlgneb; haldusõiguses otsustatakse, kas isiku suhtes saab teha soodustava või koormava otsustuse;

• juriidiline fakt on eluline ehk faktiline asjaolu, mis vastab õigusnormis kirjeldatud tunnustele. Nt isiku suutmatus teha tööd ja töö abil ennast elatada ehk töövõimetus on juriidiline fakt üksnes siis, kui tuleb otsustada, kas isikul on õigus saada sundosa pärandist või mitte - st pärimisküsimuse lahendamisel on töövõimetus juriidiline fakt, aga nt isikule raamatupidamise korraldamatuse eest vangistuse määramisel töövõimetusel sellist tähendust ei ole.