Õppetöös kasutatava kaasuse puhul seisneb asjaolude väljaselgitamine selles, et tutvutakse kaasuses toodud asjaolude kirjeldusega ning otsustatakse, millised kaasuse kirjelduses toodud asjaolud omavad õiguslikku tähendust. Eeldatakse, et kaasuses toodud asjaolud on tõesed, st kaasust loetakse n-ö "jumala pilguga"; välja arvatud kui kaasuses endas on asjaolude osas vastuolusid või kaasuse tekst ise seab mõne asjaolu kahtluse alla. Asjaolude väljaselgitamiseks ning omavaheliseks korrastamiseks on soovitav kasutada järgmisi tehnikaid:

• korrastada sündmused kronoloogilises järjekorras. Kui kaasuses on sündmuseid kirjeldatud hüppeliselt või osa sündmusi tulenevad kaasuse andmete kohaselt mõne isiku ütlusest, hiljem laekunud tõendist vms, siis on mõistlik koostada andmete kohta kas tabel või ajatelg;

• määratleda poolte huvid ja väited. Kui kaasuse andmetes on palju osalisi (menetlusosalised, haldusorgan, kõrgemalseisev organ, huvigrupid või mõjukad ettevõtted vms), siis võib olla oluline ja vajalik kaardistada asjaga seotud isikute huvid. Kui isiku huvid ja tema väited lähevad selgelt vastuollu, siis võib see olla kaasuse lahendamise seisukohalt oluline;

• korrastada otsustused ja tõendite esitamise järjekord. Kuna otsustuse õiguspärasuse võib sõltuda sellest, millised tõendid otsustamise hetkel olid olemas, millised asjaolud olid teada ja milliseid väiteid või vastuväiteid oli esitatud, siis võib kaasuse lahendamiseks olla oluline vaadata seda, kuidas on seotud otsustuse tegemine ja tõendid

Reeglina piisab õppetöös kaasuse lahendamiseks sellest, kui üliõpilane loeb kõigepealt kaasuse läbi üldpildi saamiseks. Seejärel tutvub täpsemalt kaasuses antud ülesandega ning loeb juba ülesannet silmas pidades kaasuse uuesti läbi. Olulised asjaolud on soovitav alla joonida või muul viisil märgistada ka siis, kui üliõpilane kasutab märkmelehte. Mõnikord nõuab õppejõud (eriti aines "Sissejuhatus õigusesse", kus on oluline õppida olulisi asjaolusid välja tooma) enne kaasuse lahendamist õiguslike asjaolude kokkuvõtte kirjutamist, teinekord eeldab seda ülesanne koostada põhjendatud haldusakt, toimingu sooritamise põhjendus või karistusotsus vms igal juhul tuleb tuua probleemi lahendamise seisukohalt olulised andmed ning muud andmed kõrvale jätta.

NB! Mõnes kaasuses võib olla ülesandeks, et üliõpilane peab selgitama välja, millised andmed on kaasuse täielikuks lahendamiseks puudu. Sellisel juhul on kaasuse andmed puudulikud või vastuolulised ning üliõpilane peab näitama, milliseid andmeid ta täiendavalt koguks ja milliste tõendite abil saaks vajalikke asjaolusid tõendada. Käesolev õppematerjal selliste kaasuste lahendamist ei õpeta, v.a kui küsimuse saab taandada normivastuolule.

Tööalase või tegeliku juhtumi lahendamisel jagunevad asjaolud, mida tuleb välja selgitada reeglina kaheks: 1) asjaolud, mis eeldavad tõendamist, ja b) üldteada asjaolud. Tõendamist eeldavad asjaolud, mis moodustavad juriidilise fakti; nt kui HMS § 63 lg 2 p 1 kohaselt on haldusakt, millest ei selgu selle andnud haldusorgan, tühine ning haldusakt on vormistatud asutuse spetsiifilise värvikombinatsiooniga plangile, millele ei ole haldusorgani nime märgitud, siis tuleb hinnata, kas tavalise tähelepanelikkuse ja teadlikkuse juures selgub haldusaktist haldusorgan või mitte. Juriidiline fakt võib avalduda nii lihtsalt õiguslikku tähendust omavas tegevuses (nt väärteo tunnustele vastava teo tegemine), õiguslikku tähendust omavas sündmuses (nt meri uhub maja alt kalda ja hoone puruneb) või õigustoimingu sooritamises (nt lepingu sõlmimises, haldusakti andmises, taotluse esitamises, asja hülgamine jt).

Tõendamist vajavad üksnes need asjaolud, mis kuuluvad tõendamisesemesse. HMS § 6 kohaselt peab haldusorgan selgitama välja kõik asjas olulise tähendusega asjaolud. Nendeks on eelkõige õigusnormi kohaldamise eeldustele vastavad asjaolud ehk teokoosseisu tunnused; aga kaalutlusõiguse korral (HMS § 4) tuleb täiendavalt selgitada välja ka muud olulised asjaolud ja isikute põhjendatud huvid. Karistusõiguses on tõendamisese veelgi kitsamalt piiritletud. KrMS § 62 kohaselt on tõendamiseseme asjaolud: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Need on need asjaolud, mille kohta tuleb enne asja otsustamist koguda usaldusväärsed ja piisavad tõendid.

Tõend on dokument või muu allikas, mis kinnitab õiguslikku tähendust omava asjaolu asetleidmist või lükkab selle ümber. Kriminaalmenetluses on tõenditeks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis (KrMS § 63 lg 1). Haldusmenetluses on tõenditeks menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus (HMS § 38 lg 2). Lisaks konkreetselt loetletud tõendite liikidele võib põhimõtteliselt olla tõendiks ükskõik milline allikas, mis sisaldab andmeid tõendamiseseme asjaolude kohta või muud asja lahendamise seisukohalt olulist teavet (vt tõendamise erisuste kohta protsessiõiguses HKMS § 16 ja TsMS § 229-235).

Halduskohtumenetluses ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (vt HKMS § 17 lg 2). Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Samadel alustel võib piirata tõendamist ka haldusmenetluses. Üldtuntuks loetakse reeglina tehniline- ja oskusteave (kuid selle rakendamine konkreetsel üksikjuhtumil peab olema tõendatud eksperdi arvamusega, v.a kui kohus, haldusorgan vms õiguse rakendaja ise ongi selle valdkonna ekspert), aga ka tava või kombe olemasolu või puudumine, sõna tava- või oskuskeelne tähendus vms. Asjaolu üldtuntus võib olla vaidluse objektiks; nt kas on tavaks minna magama 22:00-23:00 vahel (öörahu).

Oluline on meeles pidada, et nii õppetöö raames kaasuse, kui ka tööalase või tegeliku juhtumi lahendamisel ei ole asjaolude väljaselgitamine ühekordne tegevus. Pärast õigusnormi väljaselgitamist, tuleb asjaolude väljaselgitamise juurde tagasi pöörduda.