Asjakohase õigusnormi väljaselgitamiseks peaksime kõigepealt mõtlema sellele, kas meie tõstatatud probleem kuulub avaliku- või eraõiguse sfääri. Probleem peab olema piiritletud nii kitsalt ja selgelt, et see jääks tervikuna kas era- või avalikku õigusesse ja oleks piiratud ühest konkreetsest õigusvaldkonnast (nt asjaõigus, võlaõigus, karistusõigus, haldusmenetlus, riigivastutus jne). Seejärel tuleb selgitada välja õigusaktid, mis seda küsimust reguleerivad ning leida õigusaktidest üles vastavad sätted, milles võivad sisalduda meid huvitavad õigusnormid.

Seaduste lugemisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, et eriseadusega võidakse kehtestada erandeid või täpsustusi võrreldes üldseadustega (nt haldusmenetluse seaduse § 55-57 sätestavad üldiselt, mida haldusakt peab sisaldama, aga nt ehitusseaduse § 27 ja § 37 täpsustavad, millised andmed peavad olema kantud täiendavalt ehitusloale ja kasutusloale). Seaduses sätestatut võidakse täpsustada või erandjuhul ka täiendada seaduse alusel antud määrustega. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu sellele, et seaduse või määruse esimestes peatükkides sisaldub reeglina üldine regulatsioon, aga hilisemates peatükkides võib sisalduda erisätteid. Loomulikult tuleb vaadata, kas kasutatud õigusakt on hetkel üldse kehtiv, st seda ei ole vahepeal kehtetuks tunnistatud või muudetud ega ei ole kehtestatud eriseadust.

Lisaks tuleb silmas pidada õigusnormide vahelisi seoseid. Oluline on teada, et definitiivsest õigusnormist ei saa tuletada käitumiseeskirja. Samas karistusnormis sätestatud tegu, mille eest on ettenähtud karistus, on ka keelatud (isegi kui ei leidu ühtegi konkreetset õigusnormi, mis sellise teo keelaks). Kui mingi tegu on õigusnormiga lubatud, siis ei saa see samaaegselt olla keelatud või karistatav, aga erinormides võib sisalduda täiendavaid tingimusi, mis juhul see tegu on keelatud või karistatav. Samuti võib keelatud või karistatav tegu olla eritingimustel lubatud ja õiguspärane (nt tapmine on reeglina karistatav ja seega keelatud, aga seadused sisaldavad mitmeid erijuhtumeid, kus tapmine on lubatud ega ole seega karistatav).

Selleks, et õigusakti sättest lugeda välja õigusnormi, tuleb sätte teksti tõlgendada (grammatiline, süstemaatiline, eesmärgipärane ja ajalooline tõlgendamine), ületada seaduslünk või lahendada vastuolu (vt Mikiver ja Põllumäe 2002:104-118). Oluline on meeles pidada, et asjakohase õigusnormi väljaselgitamine ei ole ühekordne tegevus, vaid pärast asjaolude väljaselgitamist tuleb sageli õigusnormi väljaselgitamise juurde tagasi pöörduda.