Lahendit võib kirja panna otsustus või analüüsi stiilis (vt Mikiver ja Põllumäe 2002:125-130). Järgnevalt loetleme lahendi peamised osad ning kirjeldame nende kirjapaneku järjekorda. Lahend koosneb põhimõtteliselt järgmistest osadest:

• probleem. Probleem on soovitatav esitada küsimusena. Küsimus peaks olema võimalikult konkreetne. Probleemi formuleerimisel küsimusena tuleks mõelda sellele, et sellele peab saama selgelt ja üheselt vastata - asjas tehtav otsustus peab peegeldama küsimust (vt 1.2 Probleemi sõnastamine);
• otsustus. Otsustus ehk resolutsioon on sisuliselt vastus küsimusele ja peab seega küsimust täpselt peegeldama. Kui nt juhtumi sisuks on isiku taotlus tühistada haldusakt, siis otsustus peabki selgelt ütlema, kas haldusakt tühistatakse või mitte (vt 5. Õiguslik otsustamine);
• asjaolud. Asjaolud tuleb panna kirja võimalikult konkreetselt ja üheselt. Asjaolude kirjapanemisel tuleb reeglina viidata ka tõenditele, millele need asjaolud tuginevad (õppetöö raames kaasuse lahendamisel ei pea reeglina tõenditele viitama). Asjaoludena ei tohiks esitada ühtegi fakti, mis kasvõi kaudselt ei toetaks asjas tehtud otsustust (vt 3. Asjaolude väljaselgitamine);
• õigusnorm. Õigusnormidena refereeritakse asjas rakendatavaid õigusnorme. Kui õigusnormi teksti täpne esitamine on vajalik, võib õigusnormi ka üks-üheselt tsiteerida. Esitatakse ainult asja lahendamisel rakendatud õigusnorme. Kui õigusnorme on vaja tõlgendada, ületada lünka või lahendada vastuolu, samuti kui on vaja rakendada määratlemata õigusmõistet, siis on reeglina vajalik ka need asjaolud õigusnormi juures lahti kirjutada (vt 2. Õiguse väljaselgitamine);
  
• arutlus ja järeldused. Arutlus on vabas vormis analüüs, mille eesmärgiks on jõuda mingi lahendini. Lahend on kokkuvõte eelnevalt väljatoodud asjaoludest ja õigusnormist ning on otsustuse sisuline põhistus. Järeldustes seostatakse asjaolud ja õigusnorm, selgitatakse tagajärje kohaldamist ning võetakse kogu argumentatsioon selles küsimuses kokku.

Reeglina uuritakse kõigepealt asja ja õigusvaldkonda ning tõstatatakse kõigepealt küsimus. Seega konkreetse probleemi lahendamisel on esimesena vaja panna kirja küsimus. Küsimus on nagu majakas, mis aitab analüüsi koos hoida ja koondab meid konkreetse lahenduse otsimisel. Seejärel on soovitav välja kirjutada õigusnormid ja paralleelselt otsida välja asjaolud, mis nendele normidele vastavad. Tõenäoliselt on mugavam enne kirjutada lahti õigusnormide analüüs ning seejärel kohandada väljanopitud asjaolud sidusaks kirjeldavaks ülevaateks. Seejärel tuleb asjaolud ja õigusnormid omavahel järelduste osas seostada ja need seosed ka loogiliselt ja vastuoludeta kirja panna. Viimasena, kui siiamaani kõik klapib, tuleb sõnastada otsustus. Oluline on see, et otsustus võimalikult täpselt peegeldaks probleemi, sest vastasel juhul olete lahendanud asja probleemist mööda.