Allikaloend

Kirjandus
    • Mikiver, M. ja Põllumäe, S. (2003) Sissejuhatus õigusesse. – Tallinn: SKA;
    • Kiris, A. jt (2007) Õigusõpetus.– Tallinn: Külim.
    • Anepaio, T. jt (2004) Sissejuhatus õigusteadusesse. – Tallinn: Juura, Õigusteabe AS;
    • Narits, R. (2002) Õiguse entsüklopeedia. – Tallinn: Juura, Õigusteabe AS.
    • Raska, E. (2004) Õiguse apoloogia. – Tallinn: OÜ Fontes Kirjastus;
    • Liventaal, J. (1999) Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. – Tallinn: SKA.
Õigusaktid Kohtulahendid
    • RKHK 3-3-1-69-06 ja 3-3-1-67-06, leidis ….
    • RKHK 17.05.1999 asjas nr 3-3-1-21-99, leidis: "Mõiste "ettevõtlusega seotud kulu" on määratlemata õigusmõiste, mille tõlgendamise ja rakendamine on kohtu poolt kontrollitav."
    • RKHK 18.10.1999 asjas nr 3-3-1-32-99 leidis: "Mõiste "oma ettevõtluses kasutatavad kaubad ja teenused" on määratlemata õigusmõiste, selle sisu on määratud kaupade ja teenuste soetamise eesmärgiga."
    • RKHK 19.01.2001 asjas nr 3-3-1-59-00 leidis: "Määratlemata mõistete nagu mõjuvad põhjused sisustamine ei tohi olla meelevaldne. Kohus peab määruses selgitama miks ei peeta tähtaja ennistamise taotluses toodud põhjuseid mõjuvaks."
    • RKHK 06.11.2002 asjas nr 3-3-1-62-02 leidis: "Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt."
    • RKHK 11.11.2002 asjas nr 3-3-1-49-02 leidis: "Diskretsiooni kohaldamine juhtudel, kui seadus selle ette näeb, pole mitte üksnes administratsiooni õigus, vaid ka kohustus. Diskretsiooni korras isiku jaoks negatiivse otsuse tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud. Põhjendatud peab olema ka kaalutlusotsus, millega elamisluba pikendatakse lühemaks perioodiks kui viis aastat. [--] Kui õiguslik regulatsioon ja faktilised asjaolud on uue, isikule negatiivse otsuse tegemisel samad kui eelmise, isikule positiivse otsustuse tegemisel, siis on uus otsus käsitatav diskretsiooniõiguse kuritarvitamisena. Isikut ei saa elamisloa andmise otsustamisel ühesuguste asjaolude puhul erinevatel ajahetkedel kohelda erinevalt."
    • RKHK 10.03.2005 asjas nr 3-3-1-77-04 leidis: "Haldusorgan on kohustatud veenma adressaate, teisi menetlusosalisi ja kohut kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuse õigsuses. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga tekitatud kahju on võimalik hüvitada, kui kaalutlusviga on viinud õigusvastase haldusakti andmisele. Haldusorgan peab eeskätt tõendama, et ka kaalutlusvea puudumise korral oleksid isiku jaoks kaasnenud sama koormavad tagajärjed."
    • RKHK 14.12.2007 asjas nr 3-3-1-89-07 leidis, et "ei saanud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja sisustamisel lähtuda ATS §-st 87 ja TDVS § 6 lg-st 1, millest tulenevalt ei saa distsiplinaarkaristust ametnikule või töötajale määrata hiljem kui üks kuu süüteost teadasaamisest. Need sätted reguleerivad distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega ametnikule ja töötajale, mitte aga distsiplinaarkaristuse määramist kinnipeetavale. Kolleegiumi hinnangul on ametniku või töötaja ning kinnipeetava õiguslikud positsioonid niivõrd erinevad, et kinnipeetava puhul ei ole võimalik analoogia alusel kohaldada ATS § 87 ning TDVS § 6 lg-t 1. Tegemist ei ole sarnaseid õigussuhteid reguleerivate õigusnormidega."
    • RKTK 03.10.2007 asjas nr 3-2-1-83-07 leidis: " Kolleegium on seisukohal, et õiguse kohaldada tahtest olenematut ravi andis kohtutele PsAS § 11 lg 2 esimene lause, mille kohaselt võib tahtest olenematut ravi kohaldada vaid kohtu määruse alusel. Samuti sätestab PsAS § 13 lg 2, et isiku tahtest olenematu ravi haigla psühhiaatriaosakonnas võib kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. Seega oli kohtul õigus otsustada ka tahtest olenematu ravi kohaldamine ning kolleegiumi arvates sai seda esialgset õiguskaitset kohaldades teha hagita menetluse korras (TsMS § 475 lg 2), kohaldades analoogia alusel isiku kinnisesse asutusse paigutamise sätteid (TsMS §-d 533-543)."
    • RKPK 15.12.2005 asjas nr 3-4-1-16-05 leidis: "Kohtu ülesandeks on muu hulgas seaduste tõlgendamine ja vajadusel ka tekkinud vastuolude ja lünkade ületamine. Igasugune seaduse ebaselgus ei tähenda tingimata põhiseadusevastasust. Kolleegium leiab, et seaduse süstemaatilise tõlgendamise abil on võimalik järeldada seadusandja tahet väikestes kortermajades ostueesõiguse sätestamiseks (vt otsuse punkte 15-18)."
    • RKHK 05.05.2005 asjas nr 3-3-1-12-05 leidis: "Kui eriseaduses on haldusakti teatavakstegemine jäetud reguleerimata ja selles osas pole ka ette nähtud võimalust kasutada Haldusmenetluse seadust või on otse sätestatud, et Haldusmenetluse seadust ei kohaldata, siis tuleb see lünk analoogia korras täita Haldusmenetluse seaduse asjakohase regulatsiooniga."
« Eelmine

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 2.5 License