Otsustus on kindla teadvustatud hoiaku või seisukoha võtmine mingis küsimuses. Õiguse rakendamisel on vaja otsustada, kas normi ja kuidas saab konkreetsel juhtumil kohaldada. Oluline on mõelda sellele, milliseid norme saab lisaks ühele konkreetsele normile kohaldada, kuidas need omavahel seostuvad ja kas nende normide rakendamine eraldi või koostoimes viib tervikliku ja mõistliku lahenduseni. Lisaks sellele peab rakendaja hindama ka õiguse rakendamise tagajärge tervikuna eetiliselt ja pragmaatiliselt - kas tehtav otsustus on õiglane, kooskõlas rahva õigustunde ja õiguslike ootustega ning praktikas rakendatav.

Enne õigluse ja praktilisuse argumentideni jõudmist tuleb teha metodoloogiliselt õige otsustus selle kohta, kas ja kuidas kehtiva õiguse normi kohaldada. Õiguse rakendamisel tähendab antud otsustamine seda, et otsustaja teeb järelduse kahes küsimuses:

• normi kohaldatavus. Selleks, et otsustada, kas norm on kohaldatav, peab rakendaja tegema endale selgeks, mis on õigusnormi kohaldamise eeldused ning võrdlema neid kaasuse või juhtumi (tõendatud või üldteada) asjaoludega. Norm on kohaldatav, kui normi kohaldamise eeldused ja asjaolud langevad kokku, st elulist juhtumit saab allutada õigusnormile või õigusnorm reguleerib seda juhtumit;
  
  
• tagajärje kohaldatavus. Lisaks õiguslikele eeldustele peab rakendaja tegema kindlaks, kas õigusnorm seob teda konkreetse õigusliku tagajärjega või on talle antud kaalutlusõigus. Kui õigusnorm seob konkreetse õigusliku tagajärjega, siis on haldusorgan kohustatud seda tagajärge kohaldama ning tal puudub otsustamise või hindamise ruum. Kui õigusnorm näeb tagajärje kohaldamisel ette kaalutlusõiguse (või subjektiivse õiguse korral privaatautonoomia või vabaduse - aga see õppevahend on mõeldud eelkõige normi rakendajale ehk ametnikule), siis peab rakendaja kas a) otsustama, kas kohaldada õigusnormi tagajärge või b) millist õigusnormiga lubatud tagajärgedest kohaldada.

Kui norm on kohaldatav ja rakendaja otsustab kohaldada tagajärge, siis tuleb tagajärg reeglina ka mõnda formaalsesse dokumenti kirja panna. Dokumenti, milles vormistatakse menetleja sisuline või oluline menetluslik otsustus, nimetatakse lahendiks. Järgnevalt vaatame, kuidas lahendit kirja panna.