Klijn E.-H. (2007) väidab, et võrgustikuteooria, mis viimase aja moesõnana leiab rakendust eri valdkondades: nii haldusjuhtimises, sotsioloogias kui ka majanduses teenuste kavandamisel ja pakkumisel, pärineb idee mõttes siiski hoopis varasemast perioodist - 1960ndate aastate alguspoolest. 1970ndatel ja 1980ndatel räägiti n-ö alt- üles mõtteviisist, kus tsentraalse programmiga pakuti kohalikule tasandile (riiklik-föderaalne- kohalik tasand) võimalusi.

Giguère sõnul loodi esimesed KOV, era- ja MTÜde partnerlusel baseeruvad võrgustikud 1980ndate keskel Kanadas (kogukonna tuleviku arendamise programm). Euroopas 1990ndatel nt pikaajalise töötuse vastu Iirimaal (valitsus hakkas rohkem arvestama kohalike küsimustega) ja 1993.a Lõuna-Itaalias.

Pollitt (2007) viitab võrgustikuteoreetik Castells jt (1997) töödele, kes väidab, et praeguseks on loodud n-ö õõnes riik, mis on loobunud oma tsentraalsest võimust. S.o. mitte ainult poliitika tegemine individuaalsete osalistega, vaid riigihaldus on paindliku otsustusprotsessiga, kuna poliitikat ei kontrollita enam tsentrist. Milward ja Provan (2003) ütlevad, et edukamad on need võrgustikud, millel on tsentraalne n-ö katusorganisatsioon. Tõhususe tagab see, kui rahastamine tuleb otse riigilt, võrgustik on stabiilne.
Pino (2006) väidab, et rahvusvahelisel tasandil mõjutab reforme eelkõige globaliseerumine (urbaniseerumine, ebavõrdsus, sotsiaalne eristumine- kuritegude kasvu põhjuseks pärast II Maailma Sõda. Teine oluline mõjuaspekt on geo-poliitilistel huvidel (narkokaubandus, terrorism, kuid ka nt USA ja Euroopa põllumajandussubsiidiumid, mis suretavad arengumaade põllumajandust ja kohalikud farmerid linnadesse). Kolmandaks suureks reformide mõjutajaks on demograafilised nihked. Daft (2001) viitab Freidheimile, väites, et praegusajal on edukad korporatiivsed ettevõtted, kus edu saavutab iseseisvate ettevõtete võrgustik, mis jagavad finantsriske ja juhtimisoskusi ja proovivad kasutada uusi tehnoloogiaid ja turge. Strateegia on suunatud kestvale partnerlusele, mitte lühiajalistele projektidele. Nt sadu partnereid omavad Boeing ja Airbus, telekommunikatsiooni kontrolliv Global One, mida juhivad Sprint, Deutche Telekom, France Telekom, mis teenindavad 65 maad.