1980-ndatel reformiti USAs, Suurbritannias, Austraalias, Uus-Meremaal valitsust uus - liberalistlikest ehk n-ö uue haldusjuhtimise ideedest lähtuvalt NPM (New Public Management). Uue haldusjuhtimise ideid iseloomustavad eelkõige erasektori juhtimistehnikate üle kandmine avalikku sektorisse, turuprintsiibi rakendamine, konkurentsi tekitamine ka avalike institutsioonide vahel, paindlikkus, detsentraliseeritud juhtimine ehk võimu ja otsustusõiguse andmine kohalikele juhtidele.

1990 - ndate aastate alguses innustus USA president Bill Clinton bürokraatia reformimise ideedest, mille olid kirja pannud Osborne ja Gaebler oma raamatus „Reinventing Government" . Asepresident Al Gore oli eestvedajaks n-ö valitsuse ümbersünnipoliitika loomisel (National Performance Review, NPR). Koehler ja Pankowski (1996) sõnul olid ümbersünnipoliitika peamine idee viia ellu missioonis kirjeldatud eesmärgid. See tähendab, et avalik asutus arendab poliitikat, strateegiat ja tegevussuundi, kuid teenuste osutamise laseb halduslepingute alusel ära teha eraorganisatsioonidel või vabaühendustel. Üks uue reformi ideedest oli anda avalikule organisatsioonile raha vastavalt oodatavale tulemusele mitte lähtudes protsessi kulukusest. Uuenduslik oli idee hinnata avaliku organisatsiooni edukust teenuse tarbijate rahulolu alusel. Kuidas selleni jõuda? Reformijad tahtsid anda töötajatele vabam voli asjade üle otsustamiseks kohapeal ehk detsentraliseerida juhtimine ja ühtlasi piirata jõuliselt kulutusi. Kettl (2000), Hill ja Hupe (2002) ütlevad, et valitsuse ümbersünnipoliitika oli tulemustele orienteeritud mõõdikute ja klienditeenindus-standarditele rõhutamise tõttu palju ambitsioonikam, kui uue haldusjuhtimise kontseptsioon.

Paljud juhtimisteadlased on nii uue haldusjuhtimise kui ka valitsuse ümbersünnipoliitikat tugevalt kritiseerinud. Drechsler (2004, 2005) väidab, et uue haldusjuhtimise ideede rakendamine praktikas on ebaõnnestunud. Tema arvates kaotab riik nõnda ühe olulise, tugeva koordinatsiooni- ja kontrollimehhanismi, rolli. Riik vajab pigem Weberi ideaalse bürokraatia mudelile tuginevat avalikku haldust. Lane (2006) väitel ei allu avaliku sektori organisatsioonid ja valitsus eraettevõtete turul tegutsemise loogikale. Avalikud organisatsioonid ei taotle kasumit, nad on stabiilsed ja neil on pikaajalised eesmärgid. Lane sõnul on ka valitsusel sarnaselt teiste organisatsioonidega väärtus ja kulud. Eelarve kärpimine vähendab avaliku organisatsiooni tulemusi ja see omakorda väärtust. Lane ütleb, et viieteistkümne aastaga on USA valitsus lammutatud. See on viinud valitsuse pakutavate teenuste vähendamiseni - suletud on koole, vallandatud õpetajaid, lahti lastud politseinikke. Seega oli ümbersünnipoliitika tegelik eesmärk Lane (2006) sõnul muuta valitsust, mitte tõhustada selle tegevust.