Avalikus sektoris on strateegilise juhtimise ja planeerimise vajadusest hakatud rääkima 1980-ndatel ja 1990-ndatel aastatel, kui sooviti tõsta riigi efektiivsust ja toimimise tõhusust (Riigi...2009). Üheks oluliseks mõjutajask oli kindlasti ka uue haldusjuhtimise (New public Managemendi) ideede võidukäik, mille eesmärk oli muuta avaliku halduse ja riigi toimimine sama tõhusaks, kui erasektor. Näiteks taheti avalikus sektoris rakendada konkurentsi ja n-ö vaba turu põhimõtteid (et teenuse tarbija saaks ise valida teenuse osutajat), detsentraliseerimist ja teenuste n-ö sisse ostmist erasektorist jmt.Praeguseks on uue haldusjuhtimise ideid tugevalt kritiseeritud, kuna väidetakse, et avalik sektor peab arvestama teenuse pakkumisel ka muude väätustega (demokraatia, läbipaistvus, jätkusuutlikkus jm). Vaata lähemalt uue haldusjuhtimise kriitikat Pille Vennikase e-õpiobjektis Avaliku halduse kontseptsioonide mõju korrakaitsestrateegiate kujunemisele.

Riigi srateegilise planeerimise koondraporti (2009) autorid viitavad McInerney, Barrows`i sõnastatud printsiipidele, mille kohaselt strateegilise analüüsi protsessis on kindlasti vaja teada:

• milleks muutusi vajatakse,
• kuidas muutusi juurutada ja juhtida,
• kuidas tagada, et tehtud ja tehtavad muutused aitaksid tagada paremad tegevustulemused tulevikus.

Raport esitab ka strateegilise juhtimise mudel avaliku sektori organisatsioonides.

Joonis. Avaliku sektori organisatsioonide strateegilise juhtimise mudel McInerney, Barrows`i järgi. Allikas: Riigi tasandi strateegilise planeerimise ja juhtimise analüüs. Koondraport (2009:10). http://www.fin.ee/strateegiline-juhtimine