Kuriteokolmnurk ehk probleemi analüüsi kolmnurk

Joonis 2. PAT (The Problem Analysis Triangle) e probleemi analüüsi kolmnurk (allikas: http://www.popcenter.org/about-triangle.htm)

Kuriteokolmnurk, mis on tuntud ka kui probleemi analüüsi kolmnurk, tuleneb ühest keskkonnakriminoloogia peamisest teooriast - rutiinse tegevuse teooriast

L. Coheni ja M. Felsoni (1979) järgi pannakse kuritegu toime siis, kui õigusrikkuja ja sobilik sihtmärk saavad kokku ajas ja ruumis, kus puudub kompetentne valve.

Tõenäoliselt kasutab olukorra ära õigusrikkuja, sest inimlik ahnus ja omakasupüüdlikkus on kuriteo toimepanekuks piisavad motiivid. Õigusrikkuja sihtmärgiks võib sattuda nii inimene kui ka eluta objekt, mis omakorda otsustab ära vastava valve iseloomu - inimesed ja turvameetmed. Säärane mõttekäik toob meid algse kuriteokolmnurga juurde, kus kolmnurga kolm külge on õigusrikkuja, sihtmärk/ohver ja koht (väike kolmnurk).

Teades, et probleemil on tavaliselt kolm peamist komponenti, saame seda teadmist rakendada oma analüüsides. Politseil on tavaks analüüsida probleemi õigusrikkujat silmas pidades, keskendudes peamiselt isiku tuvastamisele ja tema kinnipidamisele. Probleemi lahendamisele orienteeritud politseitegevus eeldab aga, et analüüsitakse läbi suurem hulk lahendeid ja arvestatakse ka infot ohvri ja geograafilise ala kohta.

Kuriteokolmnurka võib pidada ühe analüütilise meetodi aluseks. Meetod ise on järgmine: kuidas klassifitseerida politsei ees seisvat kolme peamist korduvat probleemi:

1. korduvad õigusrikkumised, kus sama õigusrikkuja ründab erinevaid objekte (nn ahne HUNDI probleemid, Eestis on kasutusel mõiste „figurant"). Nt, relvastatud röövija ründab erinevaid postkontoreid;
2. korduvalt kannatanuks sattumine tähendab, et erinevate õigusrikkujate rünnaku objektiks satub sama ohver korduvalt (nn istuva PARDI probleemid, Eestis on kasutusel mõiste „ignorant"). Nt, erinevates kohtades röövivad taksojuhte erinevad inimesed;
3. korduvad kohad tähendavad, et õigusrikkujad ja sihtmärgid/ohvrid on erinevad, aga koht on sama (nn KOOPA probleemid, Eestis on kasutusel mõiste „urgas"), need on kuriteoohtlikud kohad. Nt, joomiskohtades on sagedasti kaklusi, kuid alati erinevate inimeste vahel.

Märulipolitsei ja fännide kokkupõrge 2002. aastal toimunud mängu ajal.
Foto: Liis Treimann

Nii nagu praktika on kinnitanud, puhtaid figurandi, ignorandi või urka probleeme on väga harva. Enamikul juhtudel on tegemist segunenud probleemidega ning politseiametnikul tuleb välja selgitada, missugune neist domineerib. Kuriteokolmnurga definitsioon (keskmine osa diagrammil) hõlbustab nii analüüsi kui ka protsessi käsitlust. Siin lisandub igale elemendile välise kontrollija osa:

1. sihtmärgi/kannatanu jaoks lisandub valvur, kelleks on tavaliselt inimene, kes kaitseb endale, pereliikmetele, sõpradele, naabritele või töökaaslastele kuuluvat omandit;
2. õigusrikkuja jaoks lisandub ohjaja, kes tunneb õigusrikkujat hästi ning kellel on seega mõju õigusrikkuja käitumisele. Ohjajad on vanemad, vennad ja õed, õpetajad, sõbrad ja abikaasad;
3. koha jaoks lisandub kontrollija, st paikkonna haldaja/juht, kes kannab vastutust käitumise eest teatud kindlas kohas, nt bussijuht või õpetaja koolis.

Väliste kontrollijate lisandumine figurandi, ignorandi või urka klassifikatsioonile tekitab küsimuse, kuidas sellised korduvad probleemid on tekkinud.

• Figurant esineb siis, kui õigusrikkujal õnnestub ajutiselt hõivata kergesti rünnatavad sihtmärgid ja kohad. Kontrollijad (valvurid) saavad siin tõkestada rünnakuid tulevikus, kuid õigusrikkuja ise liigub edasi teiste sihtmärkide ja kohtade poole. Õigusrikkuja ning kontrollija kokkupuude soodustab figurandi probleemide teket.
• Ignorandi probleem kaasneb, kui kannatanu jätkab suhtlemist potentsiaalse õigusrikkujaga eri kohtades, kuid ei rakenda täiendavaid ettevaatusabinõusid ning valve kas puudub või ei ole küllaldane. Kontrollijad (ohjajad) saavad takistada õigusrikkujal sekkumast sündmustesse ning haldajad/juhid võivad kohtadel teha täiendusi, kuid ohver ise kohtub õigusrikkujaga mõnes teises kohas.
• Urka probleem kaasneb, kui uus potentsiaalne õigusrikkuja ja uus potentsiaalne sihtmärk/ ohver satuvad kokku paigas, kus on nõrk haldus. Mitterahuldav ümbrus soodustab probleemide teket isegi siis, kui ohjajad takistavad õigusrikkujat ning valvur hoiab äraohvriks langemise.

Niisuguste korduvate probleemide tekkepõhjuste teadvustamine aitab analüüsida:

• 1. mida võiks teha, et õigusrikkuja korduvat kuritegu ära hoida, kasutades paremini ära kontrollijaid;
  2. mida saaks ohver ära teha, et ta uuesti sihtmärgiks ei langeks;
  3. missuguseid muudatusi tuleks teha kohtadel, kus probleemid on tekkinud, olgu need siis koolid, pubid või parkimisplatsid.

 

Kokkuvõtlikult öeldes tuleks alustada kohe õigeid tegevusi, keskenduda praktilistele lahendustele ning vältida probleemi väljamõeldud aspektide kohta andmete kogumist.