Probleeme analüüsitakse sobivate lahenduste leidmiseks. Selleks tuleb probleemide kohta hankida piisavalt otsest või kaudset informatsiooni. Veel võiks uurida, kas mõni teine kogukond või organisatsioon on samasuguse või sarnase probleemiga varem tegelenud.

Probleemanalüüsi meetodi rakendamisse on mõistlik kaasata nii siht- kui ka sidusrühmade esindajad. See loob võimaluse efektiivseks koostööks ja kasutades ajurünnaku vormi, annab olulist informatsiooni võtmeprobleemide kohta.

Probleemi all mõistetakse mistahes tajutud kitsaskohta või häirivat nähtust, sõltumata selle

ulatusest. Käsitletavaks probleemiks võib olla näiteks "alaealiste kuritegevuse kasv", aga ka

selle põhjuseks olev "suur töötuse tase" või "noorte vähene organiseeritus piirkonnas", „anonüümsus" jt.

Selguse mõttes tuleb probleemide tuvastamisel jalgida, et sõnastus oleks negatiivne. Näiteks ei ole probleemiks "huviharidus", vaid "puudulik huviharidus", mitte "informatsioon", vaid "halb ligipääs informatsioonile".

Peaprobleem: ALAEALISTE KURITEGEVUSE KASV

Joonis 1. Klassikaline probleemipuu. Probleemide seoste ja hierarhia määratlemine. Oluline on leida õiged seosed. Madalam ja kõrgem tase ei tähista hierarhia kontekstis probleemi olulisust või ebaolulisust, vaid probleemi keerukuse astet.

Probleemi määratlemisel nähakse sageli selle mõju tulemust, mitte põhjusi. Seetõttu tulebki määratletud probleemi lähemalt uurida.

Probleemi põhjuste leidmine on olulise tähtsusega, kuna see mõjutab otseselt kavandatava lahenduse käiku. Igapäevases juhtimispraktikas jäädakse sageli probleemi tagajärgede kõrvaldamise juurde ja ei jõuta põhjuste kõrvaldamiseni.