Et töö efektiivsust tõsta, peaks politsei omaks võtma probleemikeskse vaatenurga ning töötama läbi neli etappi:

1.      andmete põhjal probleemi kirjeldamine, et määrata politsei rutiinselt käsitletavate    kuriteojuhtumite seaduspärasusi (mustreid);

2.      kuriteomustrite (probleemide) põhjalik analüüs, et selgitada välja põhjused;

3.      uute meetmete leidmine varases põhjuste ahela staadiumis, mis aitab kaasa nende probleemide vähenemisele tulevikus. Need uued strateegiad ei ole piiratud jõupingutustega õigusrikkujaid kindlaks teha, vahistada ja kohtu alla anda. Alahindamata kriminaalõiguse kui kõige efektiivsema vastumeetme rakendamist, otsib probleemikeskne politseitöö teisi potentsiaalselt tõhusaid meetmeid nii iseseisvalt kui ka koostöös teiste osalistega, tähtsustades kuritegude ärahoidmist;

4.      vastumeetmete mõju hindamine ja juhul, kui need pole osutunud efektiivseks, protsessi alustamine otsast peale.

 

SARA mudel

SARA on ingliskeelne akronüüm, mida kasutatakse probleemikeskses politseitöös probleemilahenduse etappidena:

1.      probleemi selgitamine (scanning),

2.      analüüs (analysis),

3.      vastumeede (response) ja

4.      hindamine (assessment).

 

1. etapil tuleb leida need kuriteod ja muud ebameeldivad olukorrad, mille vastu peab võitlema. Antud etappi saab kirjeldada ka kahe kokkuvõtliku punktiga:

-         sobivate allikate leidmine

-         andmete kogumine

 

2. etapil tuleb leida vastus küsimustele, millised on riskid ja millest need tulenevad. Ehk lühidalt:

-         potentsiaalsed kurjategijad

-         potentsiaalsed ohvrid

-         ohukohad

 

Ohvreid ja kurjategijaid võib klassifitseerida kui riskigruppe. Enamasti moodustavad riskigrupid: alaealised (nii ohvrite kui ka potentsiaalsete kurjategijatena), töötud  (potentsiaalsed kurjategijad), naised (potentsiaalsed ohvrid) ja vanurid (potentsiaalsed ohvrid)

 

3. etapil küsitakse, mida on võimalik teha olukorra parandamiseks.

-         võimalused potentsiaalsete kurjategijate positiivsele teele juhtimiseks

-         võimalik omaalgatus

-         võimalused ohukohtade vähendamiseks.

Selle etapi läbiviimiseks kaasatakse analüütikud, kes koostavad sobivate lahenduste nimekirja, neist sobivaimad viiakse ellu.

 

4. etapil kontrollitakse meetmete töötavaust. Peab arvestama, et lisaks soovitud mõjule võib meetmel olla ka soovimatuid tagajärgi.