KOV üksused (vallad ja linnad)

Kohalike omavalitsuse üksuste kui halduse kandjate puhul saame rääkida neile põhiseadusega antud õigusest otsustada iseseisvalt kohaliku elu küsimuste üle, mis on küll avaliku võimu teostamine, kuid ei ole riigi ülesannete täitmine.

Kohalik võim on nö riigieelne võim ning põhiseadusega on garanteeritud nii kohaliku omavalitsuse olemasolu ja tegutsemine, kui ka see, et kui riik seadusandjana (Riigikogu, rahvas) annab seadusega kohalikule omavalitsusele täita riigi ülesandeid, siis peab ta nende ülesannete täitmiseks andma ka rahalisi vahendeid.

Põhiseadus  § 154: Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

Kohalikku võimu teostatakse kohaliku omavalitsuse üksustes - valdades, linnades, mis on vastavalt TsÜS §-le 25 lg 2 avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Põhiseadus käsitleb, olenevalt kontekstist, terminit "kohalik omavalitsus" erinevas  tähenduses:

• KOV kui haldusterritoriaalne üksus - vt Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus , mille järgi jaotub Eesti territoorium maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Kui maakondades teostatakse riigi haldusvõimu, siis valdades ja linnades teostatakse omavalitsuslikku haldamist. Eesti Vabariigi haldusüksuste nimistu vt siit
• KOV kui kohaliku omavalitsuse organ - valla- ja linnavolikogud ning valla- ja linnavalitsused
• KOV kui kogukondliku elu korraldamise vorm, mis põhineb vaba kogukonna teooria järgi kogukonna enda asjade juhtimise loomulik ja võõrandamatu õigusel. Oma olemuselt on KOV tegutsemas vastukaaluks keskvõimule tuginedes sealjuures eelkõige KOV demokraatia, vertikaalse võimude lahususe ja subsidiaarsuse põhimõtetele.
• KOV kui avaliku võimu kandja (vt. PS §14)

Käesolevas õpiobjektis käsitletaksegi kohalikku omavalitsust kui avaliku võimu kandjat - täpsemalt kõiki KOV üksusi - valdasid ning omavalitsusliku staatusega linnasid kui haldusekandjaid (avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid).

NB! - selleks, et selgitada, mis on omavalitsusliku staatusega linn ja mis on ilma omavalitsusliku staatuseta, so vallasisene linn, vahepalaks veel Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest. Selle seaduse järgi on vallasisesed linnad valla kui haldusüksuse üheks asustusüksuse liigiks külade, alevite ja alevike kõrval. Külade, alevike, alevite ja vallasiseste linnade liiginimeks on asulad. Ka omavalitsusliku staatusega linnad haldusüksustena jagunevad asustusüksusteks - neid nimetatakse asumiteks. Asustusüksused on arvestuse aluseks riiklikes toimingutes, sealhulgas statistika ja aadressisüsteemi korraldamisel ning registrite ja katastrite pidamisel. Haldusüksustes (nagu eespool öeldud) teostatakse riiklikku ja/või omavalitsuslikku haldamist. Asustusüksuste nimistu, mis on kinnitatud regianaalministri määrusega, vt siit.

Oluline on märkida ka seda, et seadus ei kasuta mõistet "omavalitsusliku staatusega linn", vaid kasutab sellise linna puhul, millel on oma linnavolikogu ja -valitsus, mõistet "linn haldusüksusena".