Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
Riik seadusandjana moodustab seadusega ka teisi avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, andes neile samas seaduses ka halduse ülesanded täita
Enamusel juhtudel on iga sellise avalik-õigusliku juriidilise isiku kohta tõesti ainult selle haldusekandja asutamisele ja ülesannete määratlemisele suunatud seadus (advokatuuriseadus, Eesti Rahvusraamatukogu seadus jne), kuid on ka avalik-õiguslikke isikuid, mille kohta nendenimelist seadust ei ole ning nad on asutatud nende haldusekandajte tegevusega otse seonduvate seadustega (näiteks on Töötukassa asutatud töötuskindlustuse seadusega).
Miks riik nõnda teeb? Selliselt toimides - mingite spetsiifiliste haldusülesannete täitmiseks ise avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid luues, leiab riik, et antud ülesannete täitmine ühe avalik-õiguslikul juriidilise isiku poolt, mis tegutseb küll avalikus sfääris ning on riigi poolt kontrollitav, kuid on ikkagi eraldiseisev juriidiline isik, - nende ülesannete täitmine kukub riigi poolt loodud isikutel lihtsalt paremini välja.
Näiteks: Haigekassa toimetab efektiivsemalt kui samu ülesandeid täidaks Sotsiaalministeerium,
Rahvusooper Estonia arendab Eesti ooperi ja balletikultuuri paremini kui Kultuuriministeerium jne
|
LISAMÄRKUS: Eraldi käsitlust vajab Eesti Panga kui põhiseadusliku institutsiooni määratlemise küsimus. Küsimus on: kas Eesti Pank on halduse kandja? Sellega seondub teine küsimus: Kas Eesti Pank on avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik? Eesti Panga seadus ei käsitle Eesti Panka ei eraõigusliku ega avalik-õigusliku juriidilise isikuna, vaid pelgalt juriidilise isikuna.
Kas Eesti Pank on halduse kandja? Sellele küsimusele vastamisel tugineb autor võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele. Riigivõim jaguneb seadusandlikuks, täidesaatvaks ehk haldusvõimuks ja õigustmõistvaks võimuks. Millisesse võimuosisesse paigutub Eesti Pank, mis on põhiseaduslik institutsioon põhiseaduse järgi ning juriidiline isik Eesti Panga seaduse järgi? Vaadates, millised ülesanded on Eesti Pangal täita, on need nii kujundavad (Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine) ning seega seadusandlikud, kuid enamuses siiski täidesaatvad (rahapoliitika elluviimine, raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine jms). Eesti Pank ei ole põhiseaduse järgi seadusandlik institutsioon ega ka õigustmõistev, vaid valdavalt oma ülesannete iseloomu järgi haldusfuntsioone täitev. Kuna Eesti Panga seadus sätestab, et Eesti Pank on juriidiline isik, saab teda käsitleda kui iseseisvat haldusekandjat.
Kas Eesti Pank on avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik? Eesti Pank on saanud oma pädevuse põhiseadusest, tema ülesannete täpsustus ja institutsioonilised tegutsemise alused on määratletud Eesti Panga seaduses. Võrreldes Eesti Panga ülesehitust ja organite süsteemi avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid asutavate seadustega, järeldub, et Eesti Pank sarnaneb oma ülesehituselt avalik-õiguslike juriidilisest isikust asutustena tegutsevate haldusekandjatega. Ka ei ole ta asutatud ühegi eraõiguslikku juriidilist isikut käsitleva seaduse alusel ega sarnane ka ülesehituselt nendega.
Nii saab öelda, et Eesti Pank on sisuliselt avalik-õiguslik juriidiline isik ning ühtlasi ka haldusekandja. Olgu siiinjuures veel märgitud, et Eesti Panga staatus on siiski eriline võrreldes teiste põhiseadusinstitutsioonide ja haldusekandjatega seoses Eesti Panga ülesannetega ja tema kuulumisega euroala keskpankade süsteemi. |
Kontrollküsimused:Tõene Väär
Tõene Väär
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License