Kui räägitakse riigist või haldusest üldse, siis peetakse eelkõige silmas erinevate organisatsioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn. haldusekandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine.

RIIK (HALDUS)  = ERINEVATE ORGANISATSIOONIDE JA SUBJEKTIDE (HALDUSE KANDJATE) KOGUSUMMA

HALDUSE KANDJATE FUNKTSIOON: HALDUSÜLESANNETE TÄITMINE

Avalik haldus riigi materiaalse tegevusena on võimalik üksnes siis, kui on täidetud organisatoorsed eeltingimused selleks, seega kui on olemas haldusorganisatsioon. Haldusaparaadi korraldus riigis sõltub nende ülesannete, mis ta endale seab, ulatusest. Kui kuni 20.sajandi alguseni tegeles riik põhiliselt korrakaitsega, siis tänapäevase modernse riigi ülesanded seonduvad suuresti sotsiaalvaldkonnaga. Riigi poolt enda kanda võetud nn. kõigi olemise eest hoolitsemisega seonduvate funktsioonide tõttu on riigi ja teiste halduse kandjate haldusaparaat üha suurenenud.

RIIGI ÜLESANNE:

Pidepunktiks haldusekandjate määratlemisel on nende õigusvõime.

 

Kui me peame silmas, et avalik haldus kui tegevus peab olema õiguspärane, siis ei piisa üksnes õigusnormist, mis haldust õigustab või kohustab, vaja on täpselt ära määratleda ka need subjektid, kes on nende õiguste ja kohustuste kandjateks.

See toimub järgmisel teel, et teatud institutsioonidele antakse õigusvõime ning nad muutuvad vastutusvõimelisteks subjektideks, kellel on haldusõiguslikud õigused ja kohustused.

Halduse kandjad (avalik-õiguslikud korporatsioonid, asutused ja sihtasutused) on organisatsiooniliselt ja õiguslikult iseseisvad, mis võimaldab neil teostada ainuvastutavat haldust.

Hoolimata sellest jäävad nad seotuks riigiga:

• nende eksistents ja ülesanded on ära määratud riigi poolt (seadusega)
• allutatus riigi seadustele
• allutatus riigi järelevalvele.

Avaliku halduse kandjad on:

• riik (avalik-õiguslik juriidiline isik territoriaalse korporatsioonina)
• KOV üksused - vallad, linnad (avalik-õiguslikud juriidilised isikud territoriaalsete korporatsioonidena)
• teised riigi poolt seadusega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (avalik-õiguslikud personaalkorporatsioonid (nt. Advokatuur, Notarite Koda); avalik-õiguslikud sihtasutused (nt. Kultruurkapital); avalik-õiguslikud juriidilisest isikust asutused (nt. Rahvusraamatukogu)
• eraõiguslikud halduse kandajd (nt. notar)

 

Avaliku halduse kandjad (v.a. riik) on tuletuslikud halduse kandjad. Avalik võim, mille kandjaks nad on, ei ole algselt omandatud, vaid on neile riigi poolt seadusega antu.

See, et avalik-õiguslikud juriidilised isikud jagunevad oma ülesehituse järgi territoriaal- ja personaalkorportasioonideks, avalik-õiguslikeks sihtasutusteks ja avalik-õiguslikeks juriidilisest isikust asutusteks, ei ole Eestis õiguslik küsimus. Teisisõnu - selline jaotus on teoorial põhinev ja ei oma õiguslikku tähendust. Seadustes nimetatakse kõiki avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid just nõnda: "avalik-õiguslik juriidiline isik" ilma tema ülesehitusest tulenevat liiginime toomata.