Vajaduse juhtumikorralduse järgi on tinginud mittetäielik teenuste võrk, kus teatud
teenused ei ole kõikidele klientidele kättesaadavad või puuduvad täiesti.

Juhtumikorraldus on kliendi individuaalsetest vajadustest lähtuv teenuste
koordineerimise protsess, mis tagab igale kliendile juurdepääsu õigeaegsele ja piisavale abile.


Juhtumikorralduse eesmärk ja põhiprintsiibid
Kuigi juhtumikorralduse olulisim võtmesõna on abi koordineerimine, saab
juhtumikorraldust kui protsessi kõige paremini määratleda selle eesmärkide kaudu.
Need eesmärgid on järgmised:
1) tagada kliendi juurdepääs abile, vähendades administratiivseid takistusi;
2) siduda klient erinevate teenuste pakkujatega;
3) toetada teenuste järjepidevust;
4) koondada vastutus ühele võtmetöötajale ehk juhtumikorraldajale;
5) tõsta abisüsteemi efektiivsust, tagades, et teenuseid osutatakse õigel ajal ja vajalikus mahus (Intagliata 1982).


Payne (2000) kirjeldab juhtumikorraldust tsirkulaarse protsessina, milles võib eristada
viit omavahel tihedalt seotud etappi:

1) hindamine
Juhtumikorraldus saab alguse kliendi hindamisest. Alates esimesest kokkupuutest kliendiga
kogub juhtumikorraldaja järjepidevalt teavet kliendi probleemide ja vajaduste kohta. Hindamise eesmärk on välja selgitada, missugused muutused on vajalikud, millised tegurid võivad olukorda halvendada ja millistele olemasolevatele ressurssidele on võimalik toetuda soovitud muutuste esilekutsumisel. Hindamine tähendab kliendi ja tema keskkonna analüüsimist eri valdkondades ja ajas. Hindamine on aluseks järgmisele etapile ehk juhtumi plaanimisele.

2) plaanimine
Juhtumi plaanimine tähendab igale kliendile tema vajadustest lähtuva sekkumisplaani
koostamist. Hindamistulemuste alusel püstitatakse eesmärgid, mis olenevalt kliendist teenivad kas kujunenud olukorra muutmist või olukorra stabiilsena hoidmist. Juhtumikorraldaja ülesanne on aidata kliendi vajadustest lähtudes leida talle sobivaimad võimalused seatud eesmärkide saavutamiseks ehk koostada igale kliendile sobiv teenusepakett.

3) juhtumiplaani rakendamine ehk sekkumine
Sekkumiseks nimetatakse juhtumiplaani rakendamist ja juhtumi koordineerimist, mille käigus
klient seotakse sobivate teenustega. Teenustega sidumine tähendab kliendi vajadustele vastavate teenuste ülesotsimist, kliendi ja teenuseosutaja kokkuviimist ning teenuste kohandamist konkreetse kliendi vajaduste järgi. Juhtumikorraldaja ülesanne on koordineerida teenuste kombineeritud osutamist ning teenuseosutajate omavahelist koostööd. Vajaduse ja võimaluse korral osutab kliendile teatud teenuseid juhtumikorraldaja ise.

4) monitooring
Juhtumikorraldaja ülesanne on järjepidevalt jälgida ja hinnata teenuste rakendamist. Sellist
kontrollseiret nimetatakse monitooringuks. Teenuste kasutamise monitooringu eesmärk on tagada, et klient saaks kätte talle ettenähtud teenused, ning teisalt kontrollida, kas saadav abi annab ikka soovitud tulemusi.

5) tulemuste hindamine ja juhtumi lõpetamine
Lisaks jooksvale hindamisele peab juhtumikorraldaja juhtumi lõpetamisel tegema nn
järelhindamise. See hõlmab nii tulemuse ehk kliendi hetkeolukorra kui ka kogu muutuse protsessi hindamist. Olenevalt järelhindamise tulemustest juhtum kas lõpetatakse või tehakse otsus tööd jätkata. Töö jätkamise vajadus ei tulene alati sellest, et esialgu seatud eesmärkideni ei jõutud või et need eesmärgid olid algusest peale valed. Muutunud olukorras kujunevad uued eesmärgid ja uus tegevuskava. See tähendab, et lõpuhindamise järel minnakse uuesti juhtumi hindamise ja planeerimise etappi. Juhtumi lõpetamise erinevatest

Juhtumikorraldus on tsirkulaarne protsess, mille käigus juhtumikorraldaja:
1) hindab kliendi vajadusi ja nii kliendis endas kui ka tema keskkonnas peituvaid
ressursse;
2) koostab koos kliendiga tema vajadustest lähtuva sekkumisplaani;
3) tagab koostatud sekkumisplaani rakendumise, suunates kliendi vajaliku abi juurde
või vahendades või osutades ise vajalikku teenust;
4) jälgib ja hindab regulaarselt teenuste kasutamist;
5) hindab tulemusi ning vajaduse korral muudab teenuste paketti.


Allikas:
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž. 2006. Juhtumikorralduse käsiraamat. Kujundaja OÜ Rebaseonu, Trükk OÜ Imagoline. Väljavõte lk 2-6

Kättesaadav: