Kuriteoennetus on see, kui nähes naabripoissi hoovis kive togimas, ehitad talle jalgpalliplatsi ning annad palli, mitte ei karju tema peale lõhutud akna pärast.

Laiema tunnustuse on võitnud ÜRO definitsioon:
kuriteoennetus hõlmab strateegiaid ja meetmeid, mis püüavad vähendada kuritegude riski ning nende kahjulikke mõjusid indiviididele ja ühiskonnale, kaasa arvatud hirm kuritegevuse ees, mõjutades sekkumistega nende põhjuseid

Euroopa Komisjon
Kuriteoennetus hõlmab kõiki meetmeid, mis on mõeldud peatama või vähendama kuritegevust kui sotsiaalset fenomeni nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt, kas pidevate ja struktureeritud meetmete või sihtotstarbeliste algatuste kaudu.
Neid tegevusi teostavad kõik osalised, kellel on ennetav roll: KOV, korravalve ja õigussüsteem, sotsiaalteenused, haridussüsteem, tööstus, erasektor , uurijad, teadlased, meedia, jms

Tunnused
strateegiad, programmid ja meetmed
kuritegude toimepanemise riski vähendamine
kahjulike mõjude vähendamine
nii indiviidile kui ka ühiskonnale
vähendada hirmu kuritegevuse ees
põhjustesse sekkumine

Aluspõhimõtted
Kuriteoennetuse strateegiad nii riiklikul, kohaliku omavalitsuse kui ka elanikkonna tasandil peaksid olema komplekssed, tõmmates kaasa kogukonna liikmeid partneritena programmide loomise ja elluviimise kõikidel etappidel
Kuriteoennetuse strateegiad, kõigil tasandeil, peaksid olema sihitud kuritegevuse ja ohvriks-sattumise peapõhjustele ning riskiteguritele, rakendades sotsiaal-, majandus- tervishoiu- ja hariduspoliitikat
Osa programme tuleks suunata riskiperedele ja – lastele
Ei ole olemas universaalseid kuriteoennetuse programme/meetmeid. Alati tuleb arvestada kohalike tingimustega
Efektiivsemad on need programmid/meetmed, mis rajanevad erinevate institutsioonide koostööle (kodu, kool, kohalik omavalitsus, kirik, politsei, jms)
Kuriteoennetus on kogu ühiskonna kohustus

Tasandid
Rahvusvaheline tasand (ÜRO, jt)
Riiklik tasand (Kuriteoennetuse Nõukogu, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika talitus, jt)
Kohaliku omavalitsuse tasand
Elanikkonna tasand (MTÜ-d, naabrivalve sektorid, jms)

Loodetavad tagajärjed
kuritegude arvu vähenemine
kurjategijate arvu vähenemine
kuritegevusest tingitud kahjude vähenemine
kuritegude ohvrite arvu vähenemine
kuritegevuse kasvutempo aeglustumine

Objekt
Kuriteoennetuse objekt – keskmise raskusastmega õigusrikkumised - poe- jm vargused, huligaansused, vandalismi-aktid, narkootikumide levitamine, alkoholi kuritarvitamine alaealiste poolt, perevägivald, röövimised, liiklusrikkumised, jms)

Enamus uurimusi näitavad, et politseinike nähtamatuse olukorras kasvab kuritegevus
Enamus uurimustulemusi viitavad sellele, et kiire reageerimine iseenesest ei anna kuriteoennetuslikku efekti.
Enamus uurimistulemusi näitavad, et juhuslikel patrullidel ei ole selget kuriteoennetuslikku efekti
“kuumade kohtade “ patrullimine on muutunud väga populaarseks viimastel aastakümnetel
Lähtutakse kriminoloogilisest eeldusest, et kuritegevus jaotub linnas väga ebaühtlaselt ja koondub “kuumadesse kohtadesse”
“Kuumadeks kohtadeks” võivad kujuneda väga erinevad kohad – lõbustuskohtade ümbrus, bussijaamade paviljonid, kaubamajad, jms
Enamus uurimistulemusi näitavad, et “kuumade kohtade” piirkonnas, mis võeti patrullivate politseinike vaatluse alla, langes kuritegevuse tase


Kuritegevuse ennetamise protsessi viis astet Ekblomi järgi on:
1) informatsiooni kogumine ja probleemipildi kaardistamine,
2) probleemipildi analüüs ja diskussioon,
3) abinõude planeerimine,
4) abinõude rakendamine ja
5) abinõude hindamine ning vajadusel abinõude kohandamine.

NB! Selle protsessi läbiviimisel tuleb arvestada, et uute asjaolude ilmnemisel võib tekkida vajadus eelmiste astmete juurde tagasi pöörduda.

(Allikas: Ekblom, P. (1988). “Getting the Best out of Crime Analysis”. Crime PreventionUnit Paper, No. 10. London: Home Office Crime Prevention Unit, 1988)