Mediaanvalija teoreemil on mitmeid implikatsioone nii otseselt poliitikale, kuid need ulatuvad ka sellest kaugemale. Täpsemalt, kui mediaanvalija seisukoht on see, mis ükskõik millise teise seisukohaga võrreldes osutub otsuste tegemisel domineerivaks, siis on loomulik, et ka erinevatel poliitilistel erakondadel, kes osalevad valimistel, on otstarbekas oma vaadetelt liikuda rohkem mediaanvalija suunas. Poliitilisel vasak-parem skaalal asub mediaanvalija ilmselt kusagil tsentri lähedal. Aga see ei pruugi ka nii alati olla. Näiteks kui riigi elanikest üle poole moodustavad paremäärmuslike vaadetega inimesed, siis ka meidaanvalija on parempoolsete vaadetega.

Lisaks poliitilisele keskkonnale võib keskmise valija teoreemiga selgitada ka teatud suundumusi ärivaldkonnas. Näiteks võib ette kujutada kahte sarnast kaupa müüvat kauplust, X ja Y, mis asetsevad üks ühes ja teine teises linna ääres. Kuidas oleks neil otstarbekas oma asukohta muuta, et saada juurde rohkem kliente? Ilmselgelt, kui kauplus X koliks natuke rohkem linna keskuse poole, siis neil, kes ennem elasid kesklinnas, on nüüd kauplus X lähemal kui kauplus Y. Kui nad varem käisid kord ühes ja kord teises kaupluses, siis nüüd käivad peaaegu igal korral kaupluses X. Seega keskmise valija teoreem võimaldab selgitada ka seda, miks sarnast kaupa või teenust pakkuvad äriettevõtted sageli paiknevad väga lähestikku. Alloleval fotol on näidatud sarnase olukorra tekkimist Lasnamäel kütusetanklate puhul. Kas nende lähestikku paiknemist saab selgitada osaliselt ka keskmise valija teoreemiga, vajaks loomulikult siiski eraldi analüüsi.

Mõistagi tuleb keskmise valija teoreemi tõlgendamisega praktikas olla ettevaatlik, kuna otsuseid avalikus sektoris (aga ka erasektoris) mõjutavad lisaks veel kümned ja kümned teised faktorid. Sellele vaatamata on keskmise valija teoreem saanud endale kindla koha avalik otsuste tegemise analüüsimisel, pakkudes paljudele ilmingutele nii era- kui avalikus sektoris väga selge ja ratsionaalse põhjenduse.