Näide: välismaalaste seadus: § 13 lg 1. Menetluse eesmärk on välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetluste eesmärk on tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele.

Näide₁. Tuleohutuse seaduse eelnõu seletuskiri: Tuleohutuse seaduse eesmärk on koondada isikutele tuleohutuse tagamiseks esitatavate nõuete kompleks, vastutus ning riikliku järelevalve õigused ja kohustused rõhutatud tervikuks. Lisaks riiklikele teenustele ohtude ennetamises ja kõrvaldamises on vajalik, et äriühingud ja asutused analüüsiksid ise oma tegevusest lähtuvaid ohtusid ja riske ning oleksid valmis tulekahju või muu õnnetuse korral kiiresti reageerima.

Näide_2. Keeleseaduse eelnõu seletuskiri: Keelevaldkonna õiguslik regulatsioon vajab kaasajastamist, sest 1995. a keeleseaduse vastuvõtmisest saadik on Eesti keeleolukord ja keeleseadus ise muutunud. Kehtivat keeleseadust on muudetud 17 korda ja muudatuste osa ületab seaduse esialgse teksti. Eesti ja seni valdavalt vene keele kõrval kasutatakse Eestis Euroopa Liitu astumise tulemusena ka paljusid teisi keeli, eriti inglise keelt. Eesti keel on saanud üheks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.

Näiteks on ühes kohtulahendis toodud  väljasaatmiskeskusesse paigutamise kui sunnivahendi eesmärk: "ilma kinnipidamiseta puudub väljasaadetaval ajend vastuvõtva riigi poolt nõutavate andmete esitamiseks, samuti võib tema vabaduses viibimine tuua kaasa seniste asjaolude  muutumise, mis välistab tema väljasaatmise"

 

Näide_1: Politsei võib vastavalt politsei ja piirivalve seadusele ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. Siin on tegu isikute eraelulise puutumatuse riivega. Sellise põhiõiguse tagab põhiseaduse § 26, mille järgi riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Näide_2: Politsei võib vastavalt politsei ja piirivalve seadusele anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile (edaspidi sõidukijuht) käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks, korrarikkumise kõrvaldamiseks või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks. Siin on tegu sõidukijuhi liikumisvabaduse riivega. Sellise põhiõiguse tagab põhiseadus § 34, mille järgi õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks.

Näiteks korrakaitse valdkonnas on eesmärgiks enamasti avalikes huvides isikute elu, tervise ja vara kaitse.