5.1 E_mõm puhul tuleb tegeleda juba kaalumisega. Siin võrdled erinevaid asjaolusid või seda, kas üks asjaolu on hõlmatud määratlemata õigusmõistega või mitte. Hindamisel võta abiks proportsionaalsuse kriteeriumid. (vt ka VII samm). Nüüd võib esineda olukord, kus õigusliku tagajärje valiku juures enam kaalutlema ei pea, kuna kaalutlus, kas normi rakendada või mitte, on subsumeerimise juures juba tehtud seetõttu, et määratlemata õigusmõiste sisustamise tulemusena järeldub tagajärje kohaldamise vajalikkus (nn ühendusnorm).  Ühendusnormidena ehk segakoosseisudena käsitleb Hartmut Maurer õigusnorme, mis sisaldavad faktilise koosseisu poolel (eelduste osas) määratlemata õigusmõistet ja õigusliku tagajärje poolel diskretsioonivolitust. (Maurer, H „Haldusõigus. Üldosa" lk 96)

Näide: HMS § 55 lg 2: Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Siin on E_mõm  „edasilükkamatu korraldus". Õiguslik tagajärg aga võib saabuda (OD).  Seega haldusorgan,  kui ta on elulisi asjaolusid kaaludes leidnud, et tegu on edasilükkamatu (kiireloomulise) olukorraga, justkui ei peaks haldusakti andma muus vormis kirjaliku asemel, sest norm sisaldab otsustusdiskretsiooni (loe: haldusorgan võib).  Teiselt poolt aga, kui on tuvastatud korralduse andmise vajaduse kiireloomulisus, siis pole edasisel kaalumisel, kas selline korraldus kirjaliku asemel muus vormis anda või ikka hilisemalt ja kirjalikult, eesmärgipärast mõtet. Nii ongi E_mõm sisustamisega haldusorgan otsustanud juba tagajärje kohaldamise vajaduse. Selle näite puhul on tegu teisegi esmapilgul määratlemata õigusmõistega, sedakorda küll õigusnormi tagajärjes: muus vormis. Seda mõistet saab objektiivselt sisustada ning käsitleda seda kui alternatiivsete tagajärgede koosseisu (võimalikud tagajärjed on: Tgj_{1  -} suuline korraldus või Tgj₂ - viipeline korraldus vm võimalik muus vormis antav korraldus).