Ülekuulamise alustamine

Kahtlustatava ülekuulamise alustamine

Kahtlustatava ülekuulamine algab kahtlustatavale küsimuse esitamisega selle kohta, kas ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse ja talle tehakse ettepanek anda vaba jutustuse vormis ütlusi kahtlustuse kohta. Kuna kahtlustataval ei ole kohustust ütlusi anda või muul viisil teha koostööd enda vastu süütõendite kogumisel, siis on väga oluline selgitada, et see on temale antud võimalus selgitada kahtlustusega seonduvaid asjaolusid, sealhulgas esitada kahtlustust kummutavaid tõendeid. Soovi korral võimaldatakse kahtlustataval ütlused kirjutada omakäeliselt ülekuulamise protokolli.

Üldreeglina kahtlustatava vaba jutustust ei katkestata. Jutustus katkestatakse, kui see on liiga üldsõnaline ja ei sisalda faktilisi andmeid kahtlustuse sisu kohta või kui kahtlustatav kaldub oma jutustuses teemast kõrvale ja menetlejal on kujunenud põhjendatud arvamus, et ta ei pöördu enam tagasi kahtlustuse sisu juurde. Sellisel juhul tehakse kahtlustatavale ettepanek muuta oma jutustus konkreetsemaks või rääkida kahtlustuse sisuga seotud asjaoludest.

Kui kahtlustatav on oma jutustuse lõpetanud, küsitakse, kas ta soovib veel midagi lisada.

Taktikaliselt peab olema ülekuulamine korraldatud nii, et kahtlustatav ise avaldaks võimalikult palju informatsiooni asjaolude kohta. Selleks peaks ülekuulaja kasutama nn. aktiivse kuulamise taktikat, näidates välja, et ta kuulab kahtlustatavat huviga ja mõistab tema probleeme. Tuleb arvestada tõsiasjaga, et inimestele meeldib, rääkida iseendast, neile meeldib, kui neid kuulatakse ja kui neist aru saadakse ning ebameeldivatest asjadest räägitakse meelsamini nendele, kes äratavad usaldust.

Kahtlustatava esmane ülekuulamine algab eelvestlusega, mis on ülekuulamise osaks. Selle vestluse eesmärgiks on:

  • Ülekuulatavaga psühholoogilise kontakti saamine.
  • Ülekuulatava positiivsete omaduste tunnustamine ja ettekujutuse saamine tema väärtushinnangutest.
  • Psüühilise pinge vähendamine ja ülekuulatava tavapärase mitteverbaalse käitumise nn. nullnivoo tuvastamine.
  • Domineeriva rolli saavutamine.
  • Testiv iseloom - selgitada välja, millise positsiooni on ülekuulatav valinud ja selle põhjal hinnata, kas eelseisva ülekuulamise situatsioon on mittekonfliktne või konfliktne.