Ettevalmistamine

Kahtlustatava ülekuulamise ettevalmistamine

Nagu iga uurimistoimingu läbiviimisele, nii ka kahtlustatava ülekuulamisele eelneb ettevalmistav etapp. Mida põhjalikumalt on kahtlustatava ülekuulamine ette valmistatud, seda tulemuslikum see on.

Kahtlustatava ülekuulamise ettevalmistamise sisuks on järgmised komponendid.

  • Kriminaalasja materjalidega tutvumine.
  • Ülekuulamise eesmärgi määratlemine.
    • Väljaselgitatavate asjaolude määratlemine - mida ma tahan teada saada.
    • Miks ma otsustan selleks üle kuulata just seda inimest, st. mis annab aluse arvata, et just see inimene teab neid asjaolusid või faktilisi andmeid.
  • Ülekuulatava isiku kohta andmete kogumine. See tegevus jätkub ka kogu edasise ülekuulamise käigus.
  • Ülekuulamisel käsitletava valdkonna spetsiifika tundmaõppimine. Vajadusel kasutatakse vastava erialakirjanduse või konsultantide abi.
  • Osalejate määratlemine. Kahtlustaatva ülekuulamisel osalejad jagunevad:
    • kohustuslikud osalejad:
      • kahtlustatava kaitsja,
      • tõlk;
    • osalejad ülekuulaja äranägemisel:
      • teine ülekuulaja,
      • spetsialist või asjatundja,
      • ekspert.
  • Ülekuulamise aja, koha ja ülekuulatava väljakutsumise viisi otsustamine.
    • Ülekuulamise aja osas otsustatakse, millal kahtlustatav üle kuulata ja planeeritakse ülekuulamise ajaline kestus. Kriminalistikaliste soovituste kohaselt valitakse ülekuulamiseks ennelõunane aeg ja ülekuulamise ajaliste piiride määratlemisel planeeritakse ülekuulamise aeg piisava varuga, selleks et vältida kiirustamist.
    • Ülekuulamise kohaks võib olla:
      • uurimisasutuse tööruum,
      • subjekti elu- või töökoht,
      • neutraalne koht.

Koha valikul arvestatakse ülekuulamise, eesmärki, situatsiooni ja ülekuulatava isikuomadusi. Kahtlustatava esmane ülekuulamine toimub üldjuhul uurimisasutuse tööruumis.

  • Ülekuulamiseks vajaliku olustiku loomine.

Ülekuulamise ruum peab võimaldama nii ülekuulajal kui ülekuulataval maksimaalselt keskenduda ülekuulamisele. Ruumil peaks olema piisavalt hea ventilatsioon ja ülekuulamiseks sobilik valgustus. Ruumis ei võiks olla tähelepanu köitvaid kõrvalisi esemeid.

  • Kasutatavate tehnikavahendite määratlemine ja nende korrasoleku kontrollimine.

Eelkõige tähendab see otsustamist, kas ülekuulamise käigu ja tulemuste talletamisel piirduda protokolliga või teha ülekuulamisest ka heli- või videosalvestus.

  • Ülekuulamise planeerimine, mis kujutab endast ülekuulamise käigu erinevate mõtteliste situatsiooniliste mudelite koostamist. Ei ole otstarbekas piirduda vaid ühe mudeliga. Mida rohkem erinevaid mudeleid ülekuulaja luua suudab, seda enam on ta kindlustatud ootamatuste vastu.