Kahtlustatava ülekuulamise tüüpilised situatsioonid on:

• mittekonfliktne
• konfliktne osalise (nõrga) vastuseisuga
• konfliktne täieliku (tugeva) vastuseisuga

Mittekonfliktne ülekuulamissituatsioon on selline, kus ülekuulaja ja ülekuulatava eesmärgid on üldjoontes kokkulangevad. Ülekuulatav soovib anda tõeseid ütlusi ja ka teeb seda.

Konfliktsituatsioon osalise vastuseisuga - ülekuulatava poolt toimub uurijale vastutegutsemine. Kahtlustatav tunnistab osaliselt kahtlustust, kui mõnes osas püüab anda tegelikkusest ebatõepärast pilti enda kasuks.Selline positsioon valitakse tavaliselt siis, kui on selge, et oma osavõttu kuriteo toimepanemisest pole võimalik täielikult eitada või eeldatakse, et uurijal on kerge leida süüstavaid tõendeid. Sellisel juhul antakse valeütlusi peamiselt selliste asjaolude kohta, mida on raske tuvastada või vähemalt arvatakse, et uurijal ei ole informatsiooni selle kohta. Sageli on selleks kuriteo motiiv või vastutust kergendavad asjaolud nagu näiteks puhtsüdamlik kahetsus. Osalise (nõrga) vastutegutsemise positsiooni valivad mõnikord ka tunnistajad või kannatanud (näit. suurendatakse tekitatud kahju suurust või ründe ohtlikkust vms.).

Kahtlustataval on sagedamini valeütluste andmise iseloomulikeks motiivideks:

• soov vältida vastutust toimepandud tegude eest;
• püüd kaasosalisi õigustada ja kergendada nende süüd;
• kartus kuritegeliku grupi kättemaksu ees;
• soov kedagi rõõnata kättemaksuks või omakasulisel eesmärgil;
• püüd rõõnata ennast (eneserõõn haiglasliku psüühika tõttu);
• soov varjata lähedase inimese õigusvastast käitumist.

Konfiktsituatsioon täieliku vastuseisuga väljendub kahtlustatava poolt oma osavõtu täielikus eitamises kuriteo toimepanemises. Sageli väljendub see sellises vormis, nagu:

• alibi esitamine
• keeldumine ütluste andmisest

Täielik konfrontatsioon on iseloomulik kahtlustatava ülekuulamiste puhul, kui kuriteo toimepanemisel ei ole pealtnägijaid või kuriteo eest ähvardav karistus on range.