Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur

KrMS § 202 kohaselt on sisse viidud Eesti kriminaalmenetluse õigusesse oportuniteedi printsiip, mis tasakaalustab kriminaalmenetluse kohustuslikkuse ehk legaliteedi printsiipi.

KrMS § 202 kohaselt:

”(1) Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.”

Lisaks on toodud lg-s 7 kriminaalmenetluse lõpetamise õigus prokuratuurile, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse.

Et Eesti prokuröride menetluspraktika oleks ühtne hindamaks: avaliku menetlushuvi puudumist ja süü suurust, siis on riigi peaprokurör N.Aas andnud 12.04.2007.a-l vastava juhise.

Justiitsministeeriumis on 2009.a-l ilmunud analüüs Prokuratuuri menetluspraktikast otstarbekuse printsiibil lõpetamisest.

Lõpetamise menetlusnormid on toodud KrMS §202 lg-tes 2-7:

“(2) Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks:
1) tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju;

2) maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides;
3) teha 10–240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse karistusseadustiku § 69 lõigetes 2 ja 5 sätestatut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud.

(4) Prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.

(5) Kui kohtunik ei nõustu prokuratuuri esitatud taotlusega, tagastab ta menetluse jätkamiseks kriminaalasja oma määrusega.

(6) Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

NB! Kui kriminaalmenetluse on lõpetanud prokuratuur, siis võib prokuratuur ise oma määrusega menetluse uuendada, juhul kui pandud kohustusi ei täideta.

Eelnimetatud menetlusnormid on kohaldatavad ka §203-205 toodud lõpetamise aluste puhul.

Vt. kommenteeritud lõpetamise määrust seoses avaliku menetlushuvi puudumisega.