Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamine ja vaidlustamine

KrMS §206 lg 1 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise määruses:

1) kriminaalmenetluse lõpetamise alus käesoleva seadustiku §-de 200-205¹ järgi;

2) kohaldatud tõkendi või muu kriminaalmenetluse tagamise vahendi tühistamine;
3) asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis;
4) vahistuse kestus;
5) kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus;
6) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse edasikaebamise kord.

(2) Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia tuleb viivitamata saata:
1) kuriteoteate esitanud isikule;
2) kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale;
3) kannatanule või tema esindajale;
4) tsiviilkostjale või tema esindajale.

(3) Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

(4) Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia võib alluvuse korras saata asjaomasele asutusele, kes otsustab väärteo- või distsiplinaarmenetluse alustamise.

(5) Käesoleva seadustiku § 202 või 203 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrus avalikustatakse käesoleva seadustiku §-s 408¹ sätestatud korras, asendades kahtlustatava nime ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga.

Muuhulgas sätestatakse Eelnõu järgi KrMS §-s 206 lg-s 1¹ et:

„(1¹) Kriminaalmenetluse lõpetamisel käesoleva seadustiku § 200 või 200¹ alusel võib jätta määruses käesoleva seadustiku § 145 lõike 3 punktis 1 nimetatud põhjenduse esitamata. Lihtsustatud määruses märgitakse kannatanu õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse.";

KrMS § 145 lg 3 p 1 näeb ette määruse põhjendamist.

Muudatuse eesmärk on muuta menetlust: analoogselt kohtuotsuse resolutiivosaga versus tervikotsus koostataks neil juhtudel kriminaalasja lõpetamise määrus põhistatud kujul vaid määrust vaidlustama õigustatud isiku taotlusel. Terminoloogiliselt on kõnealuste muudatuste puhul võetud aluseks KrMS § 145 lõiked 2-5, mis annavad põhistatud määruse kriteeriumid - põhistamata määrust eristab antud juhul põhistatud määrusest põhjenduse puudumine (SE602 Seletuskiri Riigikogus).