Üldine alus krimiaalmenetluste lõpetamiseks on toodud KrMS §-s 200, mille kohaselt:

Kui kohtueelses menetluses ilmneb KrMS §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab kriminaalmenetluse, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega.

 

KrMS § 199 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetlust välistavateks asjaoludeks juhud kui:
1) puudub kriminaalmenetluse alus;
2) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud;
3) amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise;
4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud;
5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus KrMS §-s 200 sätestatud alusel.

 

2009.a-st o Riigikogu menetluses KrMS muudatuste eelnõu, SE602, millega muudetakse ulatuslikult muudetakse kriminaalmenetluse norme (edaspidi ka Eelnõu). Eelnõu planeeritav jõustumine on 2011.a-l.

Eelnõu kohaselt täiendatakse KrMS § 199 lg 1 lõpetamise aluseid veel 2 juhuga:

„6) kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma;
7) kuriteo toimepannud isik on muutunud pärast teo toimepanemist süüvõimetuks, kuid ei vaja sundravi.";

Punkti 6 lisamisega lahendatakse olukord, kus kohtus ootab menetlusjärjekorras kriminaalasju, mille puhul on ette teada (eelduslikult ekspertiisi tulemusel), et süüdistatav ei paranegi ja reaalselt ei ole võimalik menetlust jätkata. Selliste lootusetute menetluste hoidmine takistab teiste kriminaalasjade menetlemist vastavalt katkematu menetluse põhimõttele ning KrMS §-s 268¹ sätestatud reeglite mõtestatud järgimist.

Punkti 7 lisamine koostoimes § 393 täiendusega annab lahenduse olukorras, mil teo toime pannud isik on süüvõimetu, kuid ei vaja sundravi. Seni ei ole sellisteks juhtumiteks ühtset praktikat välja kujunenud ning ka kehtiv seadus on ebaselge. Niisuguste isikute suhtes on kasutatud nii kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel (tuginedes süü puudumisele, mis siiski ei lahenda hiljem haigestunud isikute juhtumeid) kui ka kriminaalasja saatmist kohtusse sundravi kohaldamise menetluses (kuivõrd on ette teada, et isik ei vaja sundravi, siis sisuliselt saadetakse kriminaalasi kohtusse lõpetamiseks). Õigusselguse ja mõistliku ressursikasutuse seisukohalt on oluline, et kõnealusel juhul võiks lõpetada kriminaalasja juba kohtueelses faasis (SE602 seletuskiri Riigikogus).

Vt. kommenteeritud lõpetamise määrus kuriteo koosseisu puudumisega.