Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab.

Riigieelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus ning tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad, mis omakorda koondavad mitmesuguseid valdkondlikke arengukavasid.

Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved ning ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja mitmed muud avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja haiglad), samuti mõningad riigi omanduses olevad äriühingud ning sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Vaatamata asjaolule, et riigieelarve sisaldab endas vaid riigi tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid, on riigieelarve koostamisel vältimatu arvestada muude valitsussektori institutsioonide tegevusega ning seda seetõttu, et üheks peamiseks fiskaalpoliitika edukuse mõõdupuuks on valitsussektori (mitte riigieelarve) eelarvepositsiooni näitaja (ülejääk, tasakaal või puudujääk).

Riigieelarve strateegia

Vabariigi Valitsuse eelarvepoliitika pikemaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks kerkis üheksakümnendate aastate lõpul päevakorda vajadus riigi tulude ja kulude pikemaajaliseks planeerimiseks. Esimene riigi eelarvestrateegia-laadne dokument koostati 2000. aastal ning kaks aastat hiljem kehtestati riigieelarve seadusega strateegia iga-aastase koostamise kohustus. Riigieelarve seaduse kohaselt koostatakse eelarvestrateegia riigieelarve eelnõu alusena järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme eelarveaasta kohta ning selle kiidab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul heaks hiljemalt seitse kuud enne järgmise eelarveaasta algust.

Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Eelarvestrateegias esitatakse järgneva nelja aasta kavandatud eelarvepoliitilised põhimõtted, Vabariigi Valitsuse prioriteedid, majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos, sealhulgas tulude prognoos, ning muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon.

Eelarvestrateegia koostatakse perioodi uuendataval põhimõttel ehk iga aasta kevadel uuendatakse eelnevat riigi eelarvestrateegiat, täpsustades kolme eelseisva aasta kavasid ning seades plaanid neljandaks aastaks. Nii kohandatakse keskpika perioodi plaane pidevalt muutuva majandus-, fiskaal- ja tegevuskeskkonnaga.

Riigi eelarvestrateegia viiakse ellu läbi valitsemisalade arengu- ja tegevuskavade, mis on aluseks riigieelarvete koostamisel. Ministeeriumid ja riigiasutused täiendavad oma valitsemisalade organisatsioonipõhist arengukava igal aastal ühe aasta võrra, et tagada strateegilises planeerimises pidev nelja-aastane perspektiiv. Arengukavad koostatakse ja esitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.05 määrusele nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid, ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” ning strateegilise planeerimise käsiraamatule. Arengukava ja selle finantsplaani koostamisel tuleb lähtuda eelneva aasta kinnitatud riigi eelarvestrateegiast. Valitsemisala arengukava kinnitab vastava valitsemisala minister, arutades seda enne kinnitamist peaministri ja asjaomaste ministritega. Arengukavad esitatakse Rahandusministeeriumile iga aasta 1. märtsiks (Riigikogu korraliste valimiste aastal 30. aprillil), misjärel koostab Rahandusministeerium järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia.

Kuna riigi eelarvestrateegia elluviimine toimub aastaste riigieelarvete kaudu, siis põhineb riigi eelarvestrateegia elluviimise seire riigieelarve ja tegevuskavade elluviimise seirel ja aruandlusel.

Riigieelarve põhimõtted

Kõikkehaaravuse põhimõte - riigieelarve peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid.

Ühtsuse põhimõte - Ühe aruandeperioodi tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves, mitte olema hajutatud mitmes eelarves.

Universaalsuse põhimõte - Riigieelarve üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses.

Aastase kehtivuse põhimõte - Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta.

Eelnevuse põhimõte - Riigieelarve tuleb vastu võtta enne arvestusaasta algust.

Tõepärasuse põhimõte - Riigieelarves planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele.

Avalikkuse põhimõte - Kõik riigieelarvega seotud dokumendid ja eelarvemenetlus on avalik.