Finantsõigus on avaliku õiguse haru, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste ülesehitus, riigi ja kohalike omavalitsuste tulud ja kulude moodustamine, tulude sissenõudmine, tulude kasutamise kord, selle aruandlus ja kontroll.

Finantsõiguse objekti hulka kuuluvad:

• rahandusasutuste struktuur, moodustamise kord ja pädevus

• raha emiteerimine, raharingluse korraldamine, krooni kursi stabiilsuse tagamine

• riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvete moodustamise kord, eelarvete sisu, eelarvemenetlus

• eelarvete täitmine, sellega seotud aruandlus, eelarve täitmise kontroll

• riigilaenude võtmise ja garantiide andmise kord

• riiklike ja kohalike maksude kehtestamise alused, maksude sissenõudmise menetlus

• muude riigi tulude (trahvid, lõivud, sundkindlustus) kehtestamise alused, sissenõudmise kord, laekunud raha kasutamine

• riigivara valitsemise korraldus, riigi osalemine ettevõtluses

• riiklike fondide ja sihtkapitalide tegevus

Avaliku finantsõiguse hulka ei kuulu eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute regulatsioon ning finantsarvestus (raamatupidamine, pangandus, kindlustus, väärtpaberiturg).

Finantsõiguse seosed teiste õigusharudega:

riigiõigus (põhiõigused, rahandusasutuste pädevus)

haldusõigus (finantsõigus on käsitletav haldusõiguse eriosana)

haldusmenetlus  (hõlmab  ka maksude  sissenõudmise  menetlust  ning

tollioperatsioonide läbiviimist)

äriõigus (reguleerib raamatupidamisarvestust)

tsiviiltäitemenetlus (rakendatakse ka maksuvõlgade sissenõudmisel)

karistusõigus (sanktsioonid maksuseaduste rikkumiste eest)

tsiviil-ja tööõigus (maksuobjektiks on majandustegevuse resultaadid)

 Finantsõiguse allikad on:

Põhiseadus

Seadused

Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted

Rahvusvahelised lepingud

Valitsuse ja ministrite määrused

Eesti Panga õigusaktid

Kohtupretsedendid

Kohaliku omavalitsuse õigusaktid