1. Riigieelarve koostamine ja esitamine Riigikogule

 

Riigieelarve eelnõu koostamise aluseks on riigi eelarvestrateegia. See koostatakse järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta ning selle kiidab rahandusministri ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. Kusjuures, strateegia koostamiseks on Rahandusministeeriumil õigus saada andmeid riigiasutustelt ja valitsussektorisse kuuluvatelt isikutelt.

 

Eelarvestrateegias kajastatakse:

1)      eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes;

2)      Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid;

3)      majandusolukorra analüüs;

4)      majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos;

5)      muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon.

 

Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti (koostab ministeerium) lähtealused on eelarvestrateegia, strateegilised arengukavad, ministeeriumi ja tema valitsemisala riigiasutuste puhul tegevuskavad ning investeeringute kavad. Projekt esitatakse Rahandusministeeriumile koos seletuskirja ja ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate avalik-õiguslike juriidiliste isikute eelarvetaotluste ja nende põhjendustega.

 

Eelarve projekti, selle kulude põhjendatuse ja otstarbekuse üle peetakse Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni esindajate vahel läbirääkimisi. Selle kohta koostatakse protokoll, milles fikseeritakse poolte esindajate vahel kooskõlastatud ja kooskõlastamata jäänud eelarve projekti summad, lisades viimaste puhul ka lahkarvamused.

 

Rahandusminister vaatab läbi ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ja protokolli, tehes läbirääkimiste tulemused teatavaks vastavale ministrile. Rahandusministril on õigus teha ministrile ettepanek protokollis fikseeritud summade muutmiseks või väljajätmiseks. Kui minister ei nõustu eelarveläbirääkimiste tulemustega või rahandusministri ettepanekuga, esitab ta rahandusministrile lahkarvamuse. Kui ministritevahelistel läbirääkimistel ei saavutata kokkulepet, lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus.

 

Pärast läbirääkimisi ning lahkarvamuste lahendamist Vabariigi Valitsuses koostab Rahandusministeerium põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide eelarvete projektidest lähtuvalt riigieelarve eelnõu ning esitab selle koos seletuskirjaga Vabariigi Valitsusele. Seletuskirjas antakse selgitused ja põhjendused eelnõus kavandatud tulude ja kulude ning finantseerimistehingute kohta, samuti esitatakse ülevaade majandusolukorrast ning tegevus- ja investeeringute kavadest ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute eelarvetaotlustest.

 

Riigieelarve eelnõu läbivaatamisel on Vabariigi Valitsusel õigus riigieelarve eelnõusse võetud summasid muuta või eelnõust välja jätta, kui seadusega pole sätestatud teisiti. Põhiseaduslikule institutsioonile riigieelarve eelnõus ettenähtud kulude muutmisel või väljajätmisel esitab Vabariigi Valitsus tehtud muudatused koos põhjendustega riigieelarve eelnõu seletuskirjas.

 

Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Koos riigieelarve eelnõuga esitatakse Riigikogule ülevaade riigi majanduse olukorrast ja Vabariigi Valitsuse põhieesmärkidest ning riigieelarve eelnõu seletuskiri.

 

2. Riigieelarve eelnõu menetlemine Riigikogus

 

Riigieelarve eelnõu antakse istungisaali kõnetoolist üle Riigikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Eelnõu üleandja võib seejuures esineda eelnõu kuni kaheminutise tutvustusega.

 

Riigieelarve eelnõu peab vastama järgnevatele nõuetele:

1.      vormistus peab vastama Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele

2.      allkirjastatakse algataja või esitaja poolt

3.      lisatakse seletuskiri, milles on põhjendatud eelnõu algatamist või esitamist.

 

Kolme päeva jooksul pärast eelnõu üleandmist peab Riigikogu juhatus otustama eelnõu Riigikogu menetlusse võtmise. Kui juhatus otsustab eelnõu Riigikogu menetlusse võtta, määrab ta ühtlasi eelnõule juhtivkomisjoni Riigikogu alatiste komisjonide hulgast. Kui aga leitakse, et eelnõu ei vasta eelnevalt väljatoodud nõuetele, siis tagastab Riigikogu juhatus eelnõu algatajale või esitajale juhtivkomisjoni määramata. Mõlemal juhul tehakse otsused Riigikogu liikmetele teatavaks.

 

Eelnõu algatajal või esitajal on õigus tema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta. Selleks tuleb Riigikogu esimehele esitada kirjalik avaldus. Kui algatajaid või esitajaid on kaks, peab eelnõu tagasivõtmise avaldus olema mõlema poolt allkirjastatud, kui neid on aga rohkem, peab tagasivõtmise avaldusele olema alla kirjutanud üle poole algatajatest või esitajatest. Mitme algataja või esitajaga eelnõu korral on algatajal või esitajal õigus eelnõust taganeda tingimusel, et eelnõule jääb vähemalt üks algataja või esitaja. Taganemise tulemusel ei lange eelnõu Riigikogu menetlusest välja.

3. Riigieelarve eelnõu kolm lugemist Riigikogus

 

Eelnõu esimene lugemine

Eelnõu võetakse esimeseks lugemiseks päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul ja see peab toimuma seitsme töönädala jooksul alates Riigikogu täiskogu eelnõu menetlusse võtmisest.  Juhtivkomisjon võib eelnõus teha muutusi ja eelnõu algataja või esitaja nõusolekul esitab selle siis esimesele lugemisele, kus toimub eelnõu üldpõhimõtete arutelu. Lugemine algab eelnõu algataja või esitaja või tema esindaja ettekandega. Seejärel esineb ettekandega juhtivkomisjoni esindaja. Seejuures võib iga Riigikogu liige esitada kuni kaks suulist küsimust. Avatakse ka läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Kui juhtivkomisjon ega läbirääkimiste käigus ükski fraktsioon ei tee eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse eelnõu esimene lugemine ilma hääletamiseta.

Pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist võivad Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid kümne tööpäeva jooksul esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Juhtivkomisjoni ettepanekul võib Riigikogu esimees määrata ka teistsuguse muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Igatahes tehakse tähtaeg teatavaks eelnõu esimese lugemise lõpetamisel.

Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. See tuleb esitada juhtivkomisjonile kirjalikult ja peab olema esitaja poolt allkirjastatud. Lisaks on  muutmise ettepaneku korral oluline jälgida ka järgmisi eriti olulisi punkte:

·         Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.

·         Riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada riigieelarve eelnõus muude seadustega ettenähtud või Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutest tulenevaid kulusid.

·         Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanek ei või põhjustada riigieelarve puudujääki, selle suurenemist või ülejäägi vähenemist.

 

Juhtivkomisjon vaatab läbi kõik nõuetele vastavad muudatusettepanekud ning otsustab nende arvestamise eelnõu uue teksti koostamisel. Enne otsuse tegemist peab juhtivkomisjon võimaldama muudatusettepaneku esitajal oma ettepanekut selgitada. Kusjuures, juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekut tagasi võtta ei saa.

 

Seejärel  koostab juhtivkomisjon eelnõu teiseks lugemiseks eelnõu uue teksti, millesse viiakse kõik arvestatud muudatusettepanekud ning juhtivkomisjoni enda tehtud muudatused. Lisaks koostab ta ka eelnõule esitatud muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab eelnõu sätete järjekorras muudatusettepaneku sõnastust, esitaja nime ning juhtivkomisjoni otsust. Muudatusettepanekud, mille esitaja on sama ning mis on omavahel sisuliselt seotud, kantakse loetellu ühe ettepanekuna.

 

Juhtivkomisjon võib koostada oma otsuse alusel eelnõu teiseks lugemiseks ka seletuskirja, mis sisaldab eelnõu menetlemisega seonduvat teavet – muudatusettepanekute arvestamise ja arvestamata jätmise põhjendused, eelnõu algataja või esitaja, eelnõu menetlemisest osavõtnud ekspertide ja teiste isikute seisukohad jms.

Eelnõu teine lugemine

Juhtivkomisjoni ettepanekul võetakse eelnõu päevakorda teiseks lugemiseks, kus toimub eelnõu sätete arutelu.  Ettekandega esineb juhtivkomisjoni esindaja. Juhtivkomisjoni otsuse korral või enda soovil esineb ettekandega ka eelnõu algataja või esitaja või tema esindaja. Selgi korral võib iga Riigikogu liige esitada kuni kaks suulist küsimust. Lisaks avatakse teisel lugemisel ka läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad.

 

Pärast läbirääkimiste lõpetamist viiakse läbi muudatusettepanekute hääletamine. Istungi juhataja paneb hääletamisele ainult need muudatusettepanekud, mille hääletamist nõuab Riigikogu komisjon või fraktsioon. Hääletamisele ei panda muudatusettepanekut, mida juhtivkomisjon ei arvestanud ja mis sai vähem kui kaks poolthäält. Muudatus viiakse eelnõu teksti ainult juhul, kui muudatusettepanek saab rohkem poolt- kui vastuhääli. Üksteist välistavatest muudatusettepanekutest viiakse eelnõu teksti poolthäälteenamuse saanutest kõige rohkem hääli saanud ettepanek.

 

Riigikogu katkestab Riigikogu juhatuse, juhtivkomisjoni või eelnõu algataja ettepanekul eelnõu teise lugemise ilma hääletamiseta. Vastav fraktsiooni ettepanek pannakse hääletamisele. Katkestamise korral võib eelnõule esitada muudatusettepanekuid eelpool mainitud tähtajal, tingimustel ja korras. Kusjuures, eelnõu teise lugemise võib katkestada üksnes pärast muudatusettepanekute hääletamist. Pärast riigieelarve eelnõu teise lugemise katkestamist, selle lõpetamist esitatud muudatusettepanekuid, mida Vabariigi Valitsus ei toeta ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, hääletusele ei panda. Kui aga Riigikogu eelnõu teist lugemist ei katkesta, loetakse teine lugemine lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele.

Eelnõu kolmas lugemine

Juhtivkomisjon koostab eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse ta pärast teise lugemise lõpetamist viib keelelised ja tehnilised täpsustused. Juhtivkomisjon võib koostada ka seletuskirja, milles antakse ülevaade eelnõuga pärast teise lugemise lõppemist tehtust.

 

Eelnõu kolmandal lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Ka kolmandal lugemisel võivad komisjonid ja fraktsioonid esitada muudatusettepanekuid. Pärast kolmanda lugemise katkestamist esitatud muudatus-ettepanekuid, mida Vabariigi Valitsus ei toeta ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, hääletusele ei panda.

 

Pärast eelnõu lõpphääletust kolmandal lugemisel võetakse seadus vastu. Seadusele kirjutab alla Riigikogu esimees, tema äraolekul istungit juhatanud Riigikogu aseesimees hiljemalt viiendal tööpäeval pärast vastuvõtmist.

4. Kulutuste tegemine, kui riigieelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud

 

Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib kuni riigieelarve vastuvõtmiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulusid kuni ühe kaheteistkümnendikuni eelmise aasta eelarve vastavast kulust. Ministeeriumil ning tema valitsemisala riigiasutusel on sel juhul lubatud teha ainult neid kulusid, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud aasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes.

 

Kulusid, mis eelmise aasta eelarves puudusid, kuid mille tegemine alanud eelarveaastal tuleneb seadusest, teeb põhiseaduslik institutsioon, informeerides sellest eelnevalt Vabariigi Valitsust. Ministeerium ning tema valitsemisala riigiasutus teeb selliseid kulusid Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Kulude rahastamisel lähtub Rahandusministeerium tulude eeldatavast laekumisest kuude lõikes ning riigieelarve kassareservi seisust.

 

Kui sõjaseisukorra ajal ei ole Riigikogu eelarveaasta alguseks riigieelarvet vastu võtnud, otsustab Vabariigi Valitsus Riigikogule esitatud riigieelarve eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmist igakuiselt tehtavad kulud ei tohi ületada 1/12 eelmise aasta riigieelarve kulude mahust. Lisaks sellele võib Vabariigi Valitsus täiendavalt rakendada Riigikogule esitatud eelnõu kuni Riigikogu poolt riigieelarve vastuvõtmiseni mahus, mis ei ületa 10% eelmise aasta riigieelarve kulude mahust.