Liikluskindlustuse Fond

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki püsivalt Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ja välismaiste kindlustusandjate filiaale ühendav organisatsioon.

EKsLi eesmärk on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel.

Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) on liikluskindlustuse garantiifond, hüvitusorgan ja Eesti rohelise kaardi büroo. LKF on loodud liikluskindlustuse seaduse alusel eesmärgiga tagada liikluskindlustuse süsteemi toimimine.

Kõik Eestis liikluskindlustust pakkuvad kindlustusandjad on LKFi liikmed.

Finantsinspektsioon

Finantsjärelevalve eesmärgiks on aidata kaasa finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete stabiilsuse ja teenuste kvaliteedi tagamisele ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi usaldusväärsust. Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad kliendi ees võetud kohustused tulevikus täita - maksta välja hoiused, kindlustuskahjud või kogutud pensioni jmt. Samuti on Finantsinspektsiooni oluliseks ülesandeks aidata kaasa Eesti finantssektori efektiivsuse suurenemisele, süsteemsete riskide vältimisele ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele. Järelevalve tööks on ka selgitada, millised on riskid tarbijate jaoks ja pakkuda neile teavet ning tuge finantsteenuste valimiseks.

Finantsinspektsiooni tegevust kavandab ja juhtimist kontrollib Finantsinspektsiooni nõukogu. Nõukogu koosneb kuuest liikmest, kellest kaks - rahandusminister ja Eesti Panga president - on liikmed oma ametikoha järgi. Nõukogu esimees on ametikoha järgi rahandusminister. Finantsinspektsiooni igapäevast tööd juhib neljaliikmeline juhatus, mis kui kollektiivne juhtimisorgan langetab otsuseid häälteenamuse alusel. Juhatuse tegevust juhib juhatuse esimees. Igal juhatuse liikmel on oma vastutusvaldkonnad ning talle alluvad vahetult vastavasse vastutusalasse kuuluvad struktuuriüksused ja/või ametikohad.

Finantsinspektsiooni järelevalvealane tegevus jaguneb kaheks:

turu- ja teenusejärelevalve ning

kapitalijärelevalve.

Kapitalijärelevalve tegevuse eesmärk on turuosaliste riski- ja jätkusuutlikkuse analüüs.
Turu- ja teenusejärelevalve eesmärgiks on finantsteenuste läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja efektiivsuse tagamine.

Tagatisfond

Tagatisfondi eesmärk on tagada hoiustajate, investorite, kohustusliku pensionifondi osakuomanike ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse.

Tagatisfondi üheks peamiseks eesmärgiks on tagada krediidiasutuste hoiustajate poolt paigutatud vahendite kaitse krediidiasutuse maksejõuetuse korral. Eesmärgi saavutamiseks kogub Fond krediidiasutustelt ühekordseid ja kvartaliosamakseid Hoiuste tagamise osafondi (HTO) ning hüvitab hoiustajatele nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused.

Hoiuste tagamise osafondi (HTO) arvel tagatakse ja hüvitatakse Eestis registreeritud krediidiasutuse hoiustajate hoiused. Eestis registreeritud krediidiasutuseks on Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiasutus.

Samuti tagatakse ja hüvitatakse hoiuste tagamise osafondi arvel sellesama krediidiasutuse välisriigi filiaali hoiustajate hoiused ning välisriigis piiriüleselt kaasatud hoiused.

Hoiused koos kogunenud intressiga hüvitatakse täies ulatuses, kuid mitte suuremas kui 100 000 euro suuruses summas. Vaata täpsemalt.

Hüvitamisele ei kuulu riigi ja finantsvahendajate hoiused, maksejõetuks muutunud krediidiasutusega seotud isikute hoiused, hoiused, mille omanikul on täitmata kohustusi krediidiasutuse ees, nende kohustuste ulatuses ja rahapesuga seotud hoiused. Vaata täpsemalt.

Hoiuste tagamise skeemid säästavad hoiustajaid osalemisest pikalevenivates maksevõimetusmenetlustes, kus tehtavad väljamaksed katavad tavaliselt ainult väikese osa algsest hoiusest.

Teatud juhtudele hüvitatakse samuti välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiused, kui need on tagatud selle krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt väiksemas ulatuses kui näeb ette Tagatisfondi seadus.

Eesti Kultuurkapital

Eesti Haigekassa

2001. aastal loodi avalik-õiguslik Eesti Haigekassa, mis korraldab ravikindlustust, et võimaldada kindlustatud isikutele ravikindlustushüvitisi. Eesti Haigekassa ja selle piirkondlike osakondade ülesanne on aidata kaasa ravistandardite ja ravijuhiste koostamisele, motiveerida tervishoiuasutusi arendama tervishoiuteenuste kvaliteeti. Peale selle on haigekassa ülesanne korraldada ravikindlustust ja haigekassat puudutavate välislepingute täitmist; osaleda tervishoiu planeerimisel; avaldada arvamust haigekassa ja ravikindlustusega seonduvate õigusaktide ja välislepingute eelnõude kohta ning anda nõu ravikindlustusega seonduvates küsimustes.

Eesti ravikindlustuse eesmärk on katta kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastada ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja maksta ajutise töövõimetuse jm rahalisi hüvitisi.

Eesti ravikindlustus järgib solidaarsuse printsiipi: haigestumisel ei sõltu haigekassa tasutava tervishoiuteenuse maksumus sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu. Tööd tegevate inimeste eest makstud sotsiaalmaksust tasub haigekassa ka nende inimeste tervishoiuteenuste eest, kes parasjagu ei tööta.

Eesti Haigekassa eesmärgid, ülesanded, pädevuse ja tegevuse alused ning organid sätestab Eesti Haigekassa seadus.

Eesti Haigekassa kõrgeim organ on nõukogu, kuhu kuulub 15 liiget, kellest 5 esindavad tööandjate huve, 5 kindlustatute huve ja 5 riigi huve. Eesti Haigekassa eesotsas on juhatus, mille esimees on Hannes Danilov. Haigekassa piirkondlikke osakondi juhivad direktorid.

Eesti Haigekassa arengukava 2011-2014

Missioon: Eesti Haigekassa missioon on tagada inimestele ravikindlustushüvitiste kättesaadavus ja ravikindlustuse süsteemi jätkusuutlikkus.

Visioon: Eesti Haigekassa visioon on tagada inimeste turvatunne võimalike terviseprobleemide tekkimisel ja lahendamisel.

Põhiväärtused:

• Edumeelsus – meie tegevus on suunatud pidevale ja jätkusuutlikule arengule, mille eelduseks on kompetentsed, lojaalsed, tulemusele pühendunud töötajad.
• Hoolivus – oleme usaldusväärsed, avatud ja sõbralikud. Teeme otsuseid teisi arvestades ja läbipaistvalt.
• Koostöö – loome usaldusväärse õhkkonna organisatsiooni sees ning suhetes partnerite ja klientidega. 

Töötukassa

Eesti Töötukassa korraldab töötuskindlustust eesmärgiga tagada:

• töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine
• töötajale töölepingu ülesütlemise hüvitamine koondamise korral
• töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.

ning viib ellu tööpoliitikat eesmärgiga tagada:

• tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive
• pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine.

Eesti Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud põhikirja alusel.

Eesti Töötukassa alustas tegevust 2002. aastal. Kindlustushüvitisi hakati välja maksma 2003. aastal. 1. mail 2009 võttis Eesti Töötukassa üle Tööturuameti ülesanded.

Eesti Töötukassa kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu, kellel on kuus liiget. Vastavalt töötuskindlustuse seadusele nimetab Vabariigi Valitsus kaks nõukogu liiget. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki ühe nõukogu liikme ning Eesti Tööandjate Keskliit nimetab kaks nõukogu liiget.

Töötukassa tegevjuhtimise eest vastutab kolmeliikmeline juhatus. Eesti Töötukassa nõukogu esimees on Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis ja juhatuse esimees Meelis Paavel.

Eesti Töötukassa registreerimisnumber riigi- ja kohaliku omavalitsuste asutuste riiklikus registris on 74000085.