a) õige, sest riigiõigus reguleerib avaliku võimu organisatsiooni (riikliku korralduse) ülesehitust, mille osisteks on põhiseadusorganid
b) õige, sest riigiõigus reguleerib avaliku võimu organisatsiooni (riikliku korralduse) ülesehitust, mille osisteks on põhiseadusorganid ning mille omavahelised suhted on üheks aluseks toimivale riigile
c) vale, sest riigiõigus reguleerib riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid - seega ka riigi ja mittekodaniku vahelisi suhteid
d) õige, sest riigiõigusnormid on sätestatud põhiseaduses - seega on ka põhiseaduse muutmise küsimus riigiõiguse küsimus
e) vale, sest riigiõigus kuulub siseriikliku õiguse alla. Riikidevahelisi suhteid reguleeritakse rahvusvahelise õigusega
f) õige, sest riigiõigus reguleerib riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, mis väljenduvad läbi vastastikuste õiguste ja kohustuste
g) vale, sest esiteks ei ole õigusriigi printsiibi sisuks rahva osalus riigieluküsimuste üle otsustamises ning teiseks demokraatia printsiibile tuginedes on ka rahval osalus riigieluküsimuste üle otsustamisel
h) õige, sest riigiõigus reguleerib riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, mis väljenduvad läbi vastastikuste õiguste ja kohustuste

a) õige, sest vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa
b) vale, sest Vabariigi Valitsuse määrused ei reguleeri riikliku korralduse ülesehituse küsimusi
c) õige, sest riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2
d) õige, sest riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega
e) vale, sest vangistusseadus ei ole nimetatud PS §-s 104 lg.2 ning vangistusseadus sätestab vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise korra ning korralduse, samuti vanglateenistuse mõiste ja tingimused, mis ei ole riikliku korralduse ülesehituse küsimused
f) õige, sest riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2
g) õige, sest riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2
h) vale, sest välislepingud ei ole riigiõiguse allikaks, kuna riikidevaheliste lepingutega ei saa reguleerida ühe suveräänse riigi riikliku korralduse ülesehituse küsimusi

a) õige, sest põhiseadusorgani tunnused (nimetatus põhiseaduses ja pädevuse andmine põhiseadusega) on täidetud - vt. PS § 65
b) vale, sest põhiseadusorgani tunnused (nimetatus põhiseaduses ja pädevuse andmine põhiseadusega) ei ole täidetud
c) vale, sest põhiseadusorgani tunnused (nimetatus põhiseaduses ja pädevuse andmine põhiseadusega) ei ole täidetud
d) õige, sest põhiseadusorgani tunnused (nimetatus põhiseaduses ja pädevuse andmine põhiseadusega) on täidetud - vt. PS § 87
e) õige, sest põhiseadusorgani tunnused (nimetatus põhiseaduses ja pädevuse andmine põhiseadusega) on täidetud - vt. PS § 133
f) vale, sest põhiseadusorgani tunnused (nimetatus põhiseaduses ja pädevuse andmine põhiseadusega) ei ole täidetud
g) õige, sest põhiseadusorgani tunnused (nimetatus põhiseaduses ja pädevuse andmine põhiseadusega) on täidetud - vt. PS § 139
h) vale, sest vastavalt PS §le 56 on põhiseadusorganiks hääleõiguslikud kodanikud, mitte rahvas sõltumata kodakondsusest

a) vale, sest põhiseaduse põhimõtted EI OLE põhiseaduse normides mõistetena avatud, vaid moodustavad oma kogumis põhiseaduse mõtte
b) õige, sest põhiseaduse põhimõtted ongi teisisõnu ühiskonnas aktsepteeritud väärtuste kogum
c) vale, sest põhiseaduse põhimõtted EI OLE põhiseaduse normides mõistetena avatud, vaid moodustavad oma kogumis põhiseaduse mõtte
d) õige, sest põhiseadus on on üldine, raskesti muudetav ning seetõttu spetsiifiliselt tõlgendatav. Samas on põhiseadus (= Eesti Vabariik) loodud kindlatele väärtustele (=põhimõtetele), mis ajas kergesti ei muutu. Seega põhiseadusest arusaamine (tõlgendamine) peabki tuginema püsival väärtuste (=põhimõtete) süsteemil
e) vale, sest peale põhiseaduse preambula on põhiseaduse põhimõtted ühel või teisel viisil kajastuse leidud kogu põhiseaduses
f) õige, sest põhiseaduse põhimõtted ongi teisisõnu ühiskonnas aktsepteeritud väärtuste kogum
g) vale, sest sest põhiseaduse põhimõtted on teisisõnu ühiskonnas aktsepteeritud väärtuste kogum, mitte põhiseaduse eelnõu koostajate erinevad protokollitud mõtted

a) õige, sest põhiseadus on riigiõiguse allikas ning riigiõiguse üheks esemeks ongi riigi ja ükikisiku vahelised suhted, mis väljenduvad läbi vastastikuste õiguste ja kohustuste
b) õige, sest riigi tekkimise lepinguteooria järgi on põhiseadus leping, mille rahvas kõrgema võimu kandjana sõlmib ning mille vastuvõtmisega asutataksegi just sellistele väärtustele tuginev riik, mis põhiseaduses oma kajastuse leiab
c) vale, sest põhiseadus on riigi õigussüsteemi lahutamatu osa olles õigustloovate aktide hierarha tipus (vt. PS § 3: „Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel")
d) vale, sest erinevate õigusharude põhimõisted on avatud vastavates eriseadustes
e) õige, sest põhiseadus on riigiõiguse allikas ning riigiõiguse üheks esemeks ongi riikliku korralduse ülesehituse reguleerimine