Pöördumise liigid määratakse kindlaks pöördumise eesmärgi, sisu ja vormi järgi. Kui pöördumise eesmärk, sisu ja vorm on vastuolulised, peab ametnik hindama, kas tegemist on ühe või mitme pöördumisega või millise pöördumise tahtis isik tegelikult esitada. Vajadusel võib küsida pöördumise esitajalt täiendavaid selgitusi pöördumise liigi kindlaksmääramiseks. Lisaks võib olla tähtsus pöördumise liigi määratlemisel ka põhjendustel ja adressaadil.

• eesmärk. Pöördumise eesmärk on see tuleviku seisund või olukord, mida isik soovib pöördumisega saavutada või mida ta pöörumise esitamisega silmas peab.

Näide 1: Kui kinnipeetav pöördub vangla poole, osutades olulistele minetustele tema suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluses ja taotleb distsiplinaarkäskkirja kehtetuks tunnistamist (vaie), siis peab ta silmas tuleviku olukorda, kus tema suhtes kõnealuse käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus ei kehti. Seevastu kui kinnipeetav osutab oma pöördumises küll olulistele minetustele tema suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetluses, kuid teeb ettepaneku edaspidi sellistest minetustest hoiduda (märgukiri), siis peab ta silmas tuleviku olukorda, kus küll kehtib tema suhtes antud distsiplinaarkaristuse kohaldamise käskkiri, kuid tema ega teiste kinnipeetavate suhtes uutes distsiplinaarmenetlustes sarnaseid minetusi ei tehta.

• sisu (kasutatakse ka „ese", „objekt"). Pöördumise sisu on taotlus ehk palve haldusorganile midagi teha või millestki hoiduda (vrd põhjendused, allpool). Pöördumise sisuks võib olla 1) haldusakti andmine, sellest hoidumine või selle muutmine, peatamine või kehtetuks tunnistamine, 2) toimingu sooritamine, sellest hoidumine või selle peatamine, muutmine või tagasitäitmine, sealhulgas kahju hüvitise maksmine või alusetult saadu tagastamine, 3) halduslepingu sõlmimine, selle muutmine või lõpetamine, 4) selgituse andmine õigusakti või haldusdokumendi sisu kohta, 5) ettepanek õigusakti, haldusdokumendi või halduspraktika muutmiseks või muuks pöörduja subjektiivseid õigusi vahetult mitte riivavaks tegevuseks, 6) isiku karistamine või õigusrikkumise asjaolude väljaselgitamiseks menetluse alustamine või 7) avalikule teabele juurdepääsu võimaldamiseks. Samuti on oluline see, kuidas pöörduja ise seondub pöördumise sisuks oleva taotlusega.

Näide 2: Kui kokkusaamisel käinud isik osutab oma vangla direktorile suunatud pöördumises sellele, et tema arvates otsis vanglaametnik ta põhjendamatult läbi, tegi seda lubamatult teise kokkusaamisele tulnud isiku juuresolekul ja solvas teda ning taotleb sealjuures ametniku karistamist, siis on tegemist kaebusega distsiplinaarasja algatamiseks (avaliku teenistuse seadus §-d 84-89 ja töötajate distsiplinaarvastutuse seadus ). Kui samade osutuste juures taotleb pöörduja mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise maksmist, on tegemist taotlusega kahju hüvitamiseks (RVastS § 17-18). Samas kui tehakse ettepanek läbiotsimiste praktika või õigusaktide muutmiseks, on tegemist märgukirjaga (MSVS § 2 lg 2).

Näide 3: Kinnipeetav, keda on distsiplinaarkorras karistatud, pöördub justiitsministri poole taotlusega käskkiri kehtetuks tunnistada, kuna distsiplinaarmenetluse käigus jäeti ülekuulamata oluline tunnistaja (vaie). Kinnipeetav, kes oli distsiplinaarsüüteo tunnistajaks, pöördub justiitsministri poole taotlusega tühistada õigusvastane teise kinnipeetava karistamise käskkiri, kuna ta võib tunnistusega kinnitada, et süüteo pani toime teine kinnipeetav (märgukiri).

• vorm. Pöördumise vormideks on suuline ja kirjalik vorm. Pöördumine võib olla lubatud ka kirjalikult taasesitatavas vormis (e-post, e-chat, e-meeting vms), nt teabenõue, või on vastupidi nõutav notariaalselt tõendatud allkirjaga pöördumise esitamine, nt kohturegistritele esitatavad avaldused. Üheks pöördumise vormistamise nõudeks võib olla samuti õigusaktiga kindlaksmääratud blanketi kasutamine (NB! Blanketi kasutamise kohustus on pelgalt üks vorminõuetest, kuid mitte pöördumise vormi nõue - vrd VangS § 11 lg 4 sätestab taotluse ja vaide vormi nõude, kuid VSKE § 84 ja lisa 7 sätestavad nõuded väljasõidutunnistuse blanketile). Kui pöördumisele on õigusaktiga kindlaksmääratud vorminõuded või kinnitatud blankett, siis viitab nende nõuete järgimine või blanketi kasutamine, et pöörduja tahtis esitada just seda liiki pöördumist, nõuete eiramine vastupidi sellele, et taheti esitada muud liiki pöördumine. Sama võib järeldada ka menetluskorra järgimisest või eiramisest.

Näide 4: Kinnipeetav saadab otse justiitsministrile pöördumise, milles osutab sellele, et temale on õigusvastaselt korduvalt keeldutud lubamast telefoni kasutada lähedaste ja kaitsjaga suhtlemiseks. Vaidemenetluse korra eiramine ja VSKE lisas 12 kinnitatud blanketi mitte kasutamine võivad viidata sellele, et kinnipeetav tahtis esitada pigem märgukirja kui vaiet. Pöördumise eesmärgist, sisust ja põhjendustest võib tuleneda muidugi vastupidine ning siis tuleb seda menetleda kui vaiet, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning selgitades menetluskorda.

• põhjendused. Pöördumise põhjendusteks on õiguslikud ja faktiväited, mida pöörduja esitab oma taotluse lubatavuse kinnituseks. Õiguslikud väidet on viited õigusnormidele ja tõlgendused. Kvalifikatsioon on viide konkreetsele seadusesättele, mis lubab või kohustab pöördumist esitama. Faktiväited on osutused tegudele, sündmustele, dokumentidele, asjadele või seisunditele (nt haigestumine, rasestumine) ning neid kinnitavatele tõenditele. Mõnikord võivad mitte pöördumise sisu ega eesmärk, vaid just põhjendused, olla olulised pöördumise liigi määratlemisel.

Näide 5: Kinnipeetav esitab pöördumise, milles osutab sellele, et tema süü oli väike ja temale distsiplinaarkaristusena määratud ühe pikaajalise kokkusaamise keelamine piirab ülemäära tema võimalust suhelda tema raseda naisega ning palub muuta määratud karistust (vaie, HMS § 71 jj). Kinnipeetav esitab pöördumise, milles taotleb temale distsiplinaarkaristusena määratud ühe pikaajalise kokkusaamise keelamise asendamist ning osutab sellele, et tema õde on parandamatult haige ja tal pole raha lühiajaliseks väljasõiduks (taotlus menetluse uuendamiseks, HMS § 44).

• adressaat. Pöördumise adressaadiks on isik või asutus (organ), kellele pöördumine on suunatud. Kuna sarnase sisuga pöördumisele omistatakse kehtivas õiguses erinev tähendus sõltuvalt sellest, kellele selline pöördumine on esitatud, siis saab ka adressaadi kindlaksmääramist kasutada pöördumise liigi kindlakstegemisel.

Näide 6: Kinnipeetavaga lühiajalisele kokkusaamisele tulla soovinud isik, kellele keelduti, esitab pöördumise, milles leiab, et keeldumine oli õigusvastane, soovib keeldumise kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist lühiajalise kokkusaamisele lubamiseks. Sellise eesmärgi, sisu ja põhjendustega pöördumist võib käsitleda nii vaidena kui ka kaebusena kohtule. Seega ongi otsustav, kas isik märgib oma pöördumise adressaadina justiitsministri või halduskohtu.