VangS § 64 lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Selgituse andmine ei ole kinnipeetava kohustus, vaid subjektiivne õigus. Selgituse andmisega tagatakse, et kinnipee-tav saab veel enne distsiplinaarasjas eelotsustuse tegemist omapoolsete väidete ja tõendi-tega mõjutada distsiplinaarmenetluse kulgu ja võimalikku tulemust (pärast karistamise osas esialgse otsustuse tegemist toimub kinnipeetava ärakuulamine HMS § 40 alusel ja protokol-liga tutvumise ja vastuväidete esitamise korras, mitte selgituse võtmine).

Kinnipeetava selgitus on teatud määral sarnane ka töötaja, keda süüdistatakse distsipli-naarsüüteo toimepanemises, seletuse andmisega. TDVS § 7 lg 1 kohaselt on tööandjal õi-gus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Seletuse andmisest keeldumine, sa-muti seletuses valeandmete esitamine ei ole distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks.

Kuigi kohtupraktika ei tõmba võrdusmärki kinnipeetava ja töötaja distsiplinaarvastutuse va-hele (RKHK 3-3-1-89-07), võib nii selgituse tähendusest haldusmenetluses kui ka selle sar-nasus distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatava töötajaga järeldada, et kinnipeeta-vat ei saa kohustada selgitust andma. Selgituse andmisest keeldumine on osa kinnipeetava kaitseõigusest - õigusest kaitsta ennast süüdistuse vastu ning hoiduda enda vastu ütluste andmisest.