Kinnipeetav Ille Reis kannab Mummu vanglas 2 aastast vangistust. Kinnipeetava käitumist võib hinnata heaks. Aastase vangistuse vältel ei ole kinnipeetav toime pannud ühtegi dist-siplinaarkaristusega päädinud rikkumist. Kinnipeetav asus vanglasse saabudes õppima ning samuti võtab ta osa mitmetest huviringidest. 12.12.2007 läbi viidud läbiotsimise käigus avastavad vanglaametnikud kinnipeetava sahtlist nüri otsaga käärid. Kinnipeetav selgitab distsiplinaarmenetluse käigus, et käärid on tõesti tema omad, kuid ta ei kavatsenud nende-ga midagi kurja teha, vaid kasutas neid üksnes oma pojale sünnipäevakaardi tegemiseks. Oma sõnade kinnitusek kraamib kinnipeetav lauasahtlist välja hunniku värvilist paberit ja pooleldi valmis oleva päikeseloojangut kujutava postkaardi. Vangla direktor karistab kinni-peetavat keelatud eseme omamise eest 5 ööpäevase kartserikaristusega. Direktor põhjen-dab karistust sellega, et käärid on vangla julgeolekut iseäranis suurel määral ohustavad, kuna nendega on võimalik rünnata nii vanglaametnikke kui ka kaaskinnipeetavaid ja ründe tagajärjeks võivad olla tervisekahjustused.
ÜLESANNE: Analüüsi, kas vangla on õiguspäraselt karistanud kinnipeetavat (kaalutletus, mõõdupärasus).
LAHEND: Kuna kaasuses ei ole välja toodud, millisel seaduslikul alusel on direktor kinnipeetavat karistanud, ei saa analüüsida, kas karistusotsusesse on märgitud õige seaduslik alus. Siiski on kaasuses toodud kaalutlused, millele tuginedes vangla direktor leidis, et kinnipeetavat tuleks karistada.
VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Kartserikaristus on kinnipeetava õigusi kõige ulatuslikumalt piirav karistus (kuna on piiratud vanglavälist suhtlemist, liikumisvabadust jne). Nii intensiivselt kinnipeetava õigusi piirava karistuse määramisel peab vangla direktor suutma välja tuua need olulised asjaolud, millele tuginedes ja mida arvestades on vastav karistus määratud. Direktor on märkinud, et peab kartserikaristuse kohaldamist vajalikuks, kuna kinnipeetava käest leitud keelatud ese - käärid - on iseäranis suurel määral vangla julgeolekut ohustavad. Oma järelduse põhjenduseks toob direktor, et kääridega on võimalik rünnata nii vanglaametnikke kui ka kaaskinnipeetavaid ning rünnaku tagajärjeks võivad olla tervisekahjustused. Vangla direktori väitega, et kääridega saab rünnata ja sellise rünnaku tagajärjeks võivad olla tervisekahjustused, võib nõustuda. Siiski vajab konkreetsel juhul märkimist, et käärid, mis kinnipeetava valdusest leiti, olid nüri otsaga - seega vähemohtlikud kui nt terava otsaga käärid. Samuti oleks direktor pidanud hindama, millisel otstarbel käärid kinni-peetava valduses olid ning kui suur on risk, et kinnipeetav kasutab kääre kellegi ründamiseks. Kaasuse andmetest on näha, et kinnipeetav kasutas kääre hoopis kaardi valmistamiseks - seega ei olnud käärid soetatud kellegi ründamise eesmärgil. Viimast väidet toetab ka fakt, et käärid olid nüri otsaga. Võimalikku rünnet plaaniv kinnipeetav oleks tõenäoliselt muretsenud endale terava otsaga käärid või nende kättesaamise võimatuse korral, ihunud nüri otsaga kääride otsad teravaks. Vangla direktor ei ole samuti arvestanud kinnipeetava eelnevat käitumist vanglas. Kaasuse koha-selt on kinnipeetava käitumine hea ning tal puuduvad eelnevad distsiplinaarkaristu-sed. Seega võib leida, et direktor on rakendanud kinnipeetava suhtes ebamõistlikult koormavat karistust, mille rakendamiseks puuduvad kaalukad argumendid.
2. Kaasus
Rain Toomik peeti 12.01.2007 kahtlustatavana kinni oma kodus ning toimetati Mummu vanglasse. Kinnipidamisel osutas Rain Toomik passiivset vastupanu, haarates kahe käega raadiaatoritorust ja keeldudes lahti laskmast. Pärast mitmeid edutuid katseid Rain Toomik'u suusõnalise korralduse alusel kaasa tulema sundida, otsustasid politseiametnikud rakenda-da füüsilist jõudu Rain Toomik'u kinni pidamisel. Pärast mõningat rüselust, õnnestus politseinikel Raini käed raudu panna ja ta autosse toimetada. 13.01.2007 alustas Mummu vangla direktor distsiplinaarmenetlust vahistatu Rain Toomik'u suhtes politseiametniku seadusli-ku korralduse eiramise eest. 12.02.2007 karistati vahistatut ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega.
ÜLESANNE: Analüüsi, kas vangla on õiguspäraselt karistanud vahistatut(seaduslik alus, kaalutletus, mõõdupärasus).
LAHENDUS:VangS § 4 kohaselt on vahistatu VangS tähenduses isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvan-gistusosakonnas või arestimajas. Oma kodus ei olnud Rain Toomik veel vahistatu, kuna ta ei kandnud veel eelvangistust. Vahistatu staatusesse jõudis Rain Toomik siis, kui ta toodi vanglasse.
VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 90 lg 1 kohaselt laieneb sama kohustus ka vahistatule. VangS § 100 lg 1 kohaselt võib VangS, VSKE või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kaasuse andmetest nähtub, et Rain Toomik, olles oma kodus, ei allunud politseiametnike korraldustele. Kuna distsiplinaarkaristuse kohaldamise eeldu-sed on täitmata, kuna Rain Toomik ei olnud korralduse eiramise ajal veel vahistatu ja talle ei laienenud järelikult VangS-ist tulenev kohustus korraldusi täita. Seega ei ole direktori otsustus, karistada Rain Toomik'ut distsiplinaarkorras, õiguspärane.
3. Kaasus
20.05.2007 kirjutas valvur Ivar Tiidumäe ettekande kinnipeetav Rivo Laig suhtes. Ettekande kohaselt keeldus kinnipeetav täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust näidata, mis tal taskus on. Ettekande kohaselt tahtis valvur kinnipeetavat lühiajalisele kokkusaamisele viia, kuid kinnipeetav keeldus lubamast vanglaametnikul endale turvakontrolli ja läbiotsimist teha. Seepeale keeldud valvur kinnipeetavat lühiajalise kokkusaamise ruumi viimast ning käskis kinnipeetaval kambrisse tagasi minna. Kinnipeetav keeldus ka seda korraldust täit-mast ja istus koridori nurka maha ja selgitas, et tema kambrisse enne tagasi ei lähe, kui ta on lühiajalisel kokkusaamisel saanud ära käia.
ÜLESANNE: Analüüsi, kas kinnipeetavat võib distsiplinaarkorras karistada?
LAHENDUS: VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sise-korraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Vanglaametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumi-de, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks (VangS § 68 lg 1). Läbiotsimise eesmärgiks on seega avastada keela-tud esemeid või aineid. Keelatud esemete avastamine ja ära võtmine aitab kaasa vangla julgeoleku tagamisele, samuti on see oluline tagamaks kinnipeetavate, vang-lateenistujate ning teiste vanglas viibivate inimeste ohutus. Vanglaametniku õigus teostada läbiotsimist annab ametnikule õiguse kinnipeetavalt nõuda, et viimane või-maldaks läbiotsimist teostada ning ei seaks läbiotsimisele takistusi. Valvuri korral-dust, millega ta nõudis, et kinnipeetav näitaks, mis tal taskus on, on kinnipeetav ko-hustatud täitma. Kuna kinnipeetav korraldust ei täitnud, on VangS § 63 lg 1 kohaselt õigus kohaldada kinnipeetava suhtes distsiplinaarkaristust.
4. Kaasus
Kinnipeetav Kairi Kink'i karistati Mummu vangla direktori 23.07.2007 käskkirjaga nr 13/473 keelatud eseme omamise eest ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega. Käskkirja põh-jendustest nähtub, et vangla direktor on pidanud vangla julgeolekut ohustavaks kinnipeeta-va kapist leitud tulemasinat. Direktor on põhjendanud, et tulemasinas sisalduvat gaasi saab kasutada lõhkekeha valmistamiseks, samuti võib gaasi inhalleerimisel kasutada narkojoobe esile kutsumiseks. Käskkirjast nähtub, et kinnipeetav on seni ennast vanglas hästi üleval pidanud ning kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Siiski ei ole vangla direktor pida-nud tulemasinast tulenevat ohtu vangla julgeolekule väga tõsiseks, ning on enda hinnangul karistanud kinnipeetavat kõige leebema karistusega.
ÜLESANNE: Analüüsi direktori otsuse põhistust ja too välja, millega nõustud, millega mitte. Põhjenda
LAHENDUS: Võib nõustuda, et tulemasinat teatud viisil kasutades, võib see ohusta-da vangla julgeolekut. Siiski ei saa täpseks pidada direktori seisukohta, mille koha-selt seisneb tulemasina ohtlikkus selles, et sellest saab valmistada lõhkekeha. Kuna kinnipeetavatele on vanglas lubatud kasutada suitsetamistarbeid (sigaretid, tubakas jne), on nende eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalik nende põlema süütamine. Süütamiseks kasutatakse lisaks tulemasinale ka tuletikke. Tuleb tunnistada, et tule-tikkude ühest koostisosast (tavamõistes nn „tikuväävel") on oluliselt lihtsam ja muga-vam lõhkekeha valmistada kui tulemasinast. Seega ohustavad tuletikud lõhkekeha valmistamise aspektist vaadatuna vangla julgeolekut enam, kui tulemasin.
Direktori seisukohta, mille kohaselt seisneb tulemasina ohtlikkus ka selles, et tule-masinas sisalduvat põlevainet - gaasi - võib sissehingamisel kasutada toksilise joo-be esile kutsumiseks, võib pidada paikapidavaks. Vanglal on VangS § 66 lg 1 koha-selt kohustus tagada vangla julgeolek. On üldteada, et joobes isik ei pruugi käituda adekvaatselt ning tema võime oma käitumist kontrollida on väiksem (võrreldes kaine isikuga). Sellest tulenevalt võib joobes isiku käitumine olla ettearvamatu ning kalduda oluliselt kõrvale sarnases olukorras viibiva kaine isiku käitumisest. Vangla julgeoleku tagamiseks on aga paratamatult vajalik, et kinnipeetava käitumine oleks teatud tõe-näosusega etteaimatav. Kuigi täie kindlusega ei saa kunagi väita, kuidas inimene ühes või teises situatsioonis käitub (oleneb see ju inimese väärtushinnangutest, het-keemotsioonist jmt - teguritest, mida on väga raske või peaaegu võimatu välja selgi-tada). Sellele vaatamata on vajalik, et vangla minimeeriks tegurid, mis võivad esile kutsuda kinnipeetava poolt soovimatu käitumise. Seega on oluline, et kinnipeetavad oleksid kained. Samuti on vanglal kohustus tagada kinnipeetava tervise kaitse (PS § 28). Sellest kohustusest tulenevalt peab vangla tagama, et kinnipeetava tervist ei kahjustataks teiste isikute või ka kinnipeetava enda poolt. Gaasi sissehingamine võib kahjustada kinnipeetava tervist ning seega on vangla kohustus tagada, et kinnipee-tav seda ei teeks. Kõige parem viis selle tagamiseks on teha kinnipeetavale gaas kättesaamatuks keelates nt tulemasinate kasutamine. Kui tulemasinat ei ole kinni-peetavale eelnevalt haldusaktiga keelatud, siis puuduvad kinnipeetava käitumises rikkumise tunnused ja puudub alus karistamiseks.
Ei saa nõustuda direktori seisukohaga, mille kohaselt on kõige leebemaks karistu-seks lühiajalise kokkusaamise keelamine. VangS § 63 lg 1 p 1 kohaselt on direktoril õigus karistada kinnipeetavat ka noomitusega. Kui lühiajaline kokkusaamine toob kinnipeetavale kaasa vanglavälise suhtlemise piirangu, piirates seega mh kinnipee-tava PS § 26 tulenevat õigust perekonnaelule, siis noomitus kinnipeetava põhiõiguseid ei piira. Leebemaks tuleb pidada aga karistust, mis kinnipeetava õiguseid vähem piirab.
5. Kaasus
Vahistatu Rain Kilki karistati keelatud eseme omamise, vanglaametniku seadusliku korralduse eiramise ja kaaskinnipeetavate rahu rikkumise eest Mummu vangla direktori15.07.2007 käskkirjaga nr 13/978 5 ööpäevase kartseriga. Karistus pöörati koheselt täitmisele ja kinnipeetav paigutati 15.07.2007 kartserisse. 17.07.2007 kirjutas kinnipeetav vaide Justiitsministeeriumisse. Vaides avaldab kinnipeetav, et talle ei ole tutvustatud karistamise käskkirja ja ta ei tea üldse, mille eest ta kartseris viibib. Justiitsministeeriumi poolt läbi viidud menetluse käigus leiab kinnitust see, et kinnipeetav on oma allkirjaga tõendanud distsiplinaarkaristuse käskkirjas seda, et talle on distsiplinaarkaristamise käskkirja tutvustatud.
ÜLESANNE: Analüüsi, kas vangla on toiminud õiguspäraselt. Põhjenda oma seisukohta.
LAHENDUS: Kuna uurimise käigus leidis kinnitust, et kinnipeetava väide, mille kohaselt talle distsiplinaarkaristuse käskkirja ei tutvustatud, ei vasta tõele, kuna kinnipeetav on oma allkirjaga käskkirja originaalil kinnitanud, et talle on vastavat käskkirja tut-vustatud. Seega on vangla käitunud õiguspäraselt.
1. Kaasus