Sekkumisnormidena vaatleme antud aine raames norme, mis annavad avalikule võimule õigustuse või panevad peale kohustuse konkreetses situatsioonis mõnda isikut mõjutavaid negatiivseid või positiivseid otsuseid teha.

Sekkumisnorm ütleb, et MIS JUHUL on võimalus käituda KUIDAS:

Välismaalaste seaduse § 10⁹: Viisa võib anda välismaalasele (KUIDAS KÄITUDA- anda viisa), kellel on kehtiv ja Eesti poolt tunnustatud reisidokument (MIS JUHUL - kui on reisidokument)/.../.

See säte annab avalikule võimule õigustuse sekkuda positiivselt isiku õigustesse.

Toome veel näiteid:
Vangistusseaduse § 10 lg 1: Äratusest kuni öörahuni on kinnipeetaval lubatud vabalt liikuda avavangla territooriumil.
Nimetatud säte kohustab avalikku võimu sekkuma positiivselt isiku õigustesse - lubama kinnipeetaval liikuda.

Vangistusseaduse § 68 lg 1: Vanglaametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks.
Nimetatud säte annab avalikule võimule õigustuse sekkuda isiku õigustesse negatiivselt ja neid piirata - antud juhul piiratakse kinnipeeetava õigust isikupuutumatusele.

Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 p 1: Maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega ettenähtud tähtpäevaks.
See norm paneb avalikule võimule (maksuhalduri näol) peale kohustuse sekkuda isiku õigusesse taaskord negatiivselt - piiratakse isiku õigust vabalt käsutada oma raha. Sekkumine on antud juhul see, et määratakse maksusumma: kohustatakse isikut mingi summa riigieelarvesse kandma, st maksmata jäänud maksu tasuma.

NB! Sekkumist ei õigusta ega sekkumiseks ei kohusta üldisema sõnastusega normid, mis kirjeldavad mingi organi tegevusvaldkonda:
Maksukorralduse seaduse § 5 lg 1: Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet.
Sellele sättele viidates ei saa õigustada seda, kui maksuhaldur paneb isikule peale kohustuse tasuda maks.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1: Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
Sellele sättele toetudes ei saa KOV maksta näiteks paljulapselisele madala sissetulekuga emale toetust. KOV saab seda teha näiteks sotsiaalhoolekande seaduse alusel: KOKS § 22.3 lg 2: Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist sellises suuruses, et üksi elaval isikul või perekonnal oleks koos perekonnaliikmete sissetulekutega tagatud sissetulek toimetulekupiiri ulatuses, pärast käesolevas seaduses nimetatud ulatuses ja struktuuris eluruumi või elamispinna alaliste kulude tasumist.

Samuti ei õigusta sekkumist normid, mis kirjeldavad isikute kohustusi:
Välismaalaste seaduse § 5¹lg 1: Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.
Oletame, et välismaalasel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus - tal peaks olema viisa, kuid tal ei ole seda. Kas see säte võiks olla Eesti riigivõimule sekkumist õigustavaks normiks - olgu sekkumiseks antud juhul näiteks trahv? Kindlasti mitte! Nimetatud säte on suunatud isikutele nende õiguste ja kohustuste määratlemiseks. Õigustuse avalikule võimule midagi ette võtta seadust rikkunud välismaalasega annab hoopis teine välismalaste seaduse norm: VMS § 16⁶: Välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Samasugune näide teisest valdkonnast:
Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 14 lg 2: Dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumisest, kaotsiminekust või hävimisest on dokumendi kasutaja kohustatud teatama dokumendi väljaandnud valitsusasutusele kolme tööpäeva jooksul dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumise, kaotsimineku või hävimise või sellest teada saamise päevast arvates.
Antud norm ei anna õigustust avalikule võimule nt tunnistada kasutuskõlbmatuks muutunud isikut tõendav dokument kehtetuks, vaid selleks on täpsem norm, mille me võime võtta sekkumise (dokumendi kehtetuks tunnistamise) aluseks: Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 13 lg 1 p 4: Dokument tunnistatakse kehtetuks, kui dokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selles sisalduv kanne loetamatuks /.../.