Sekkumisnormide küsimus praktikas seondub küsimusega õiguslikust alusest - kas norm annab avalikule võimule õigustuse antud juhul selliselt käituda?

Probleem võib näiteks tõusetuda sellest, et kas avalik võim on õige sekkumisnormi võtnud aluseks isiku karistamisel - on mitu esmapilgul sarnast sekkumisnormi, kuid milline on antud juhul õige?

Kohtuasjas RKKrK (3-1-1-100-06) selgub, et A tungis koos B-ga kallale C-le. A lõi viimast pudeliga vastu pead, rusikatega vastu nägu, jalgade ja toolijalaga vastu keha, tekitades C-le lühiajalise tervisekahjustuse. B otsis samal ajal C isiklikke asju läbi ning omastas avalikult C-le kuuluva mobiiltelefoni maksumusega 400 krooni. Hiljem selgub, et A sai mobiiltelefoni äravõtmisest alles hiljem teada.

 

KARS asjakohased sätted on järgmised:

§ 121. Kehaline väärkohtlemine
Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

 

§ 199. Vargus
(1) Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 200. Röövimine
(1) Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, – karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud grupi /.../ poolt - karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

Seega tekib siin küsimus - milline ülaltoodud normidest on õige sekkumisnorm - millise sätte alusel on avalikul võimul õigus isikut karistada? Kas öelda, et A väärkohtles kehaliselt C-d ning samal ajal B varastas mobiltelefoni, siis on sekkumise aluseks KARS §-d 121 ja 199 ning nii A-d kui B-d saab karistada kuni kolmeaastase vangistusega. Kui aga väita, et A ja B tegutsesid koos ning kasutasid vägivalda et omastada teise isiku vara, siis on sekkumise aluseks KARS 200 lg 2, mille kohaselt saab isikut karistada kuni 15-aastase vangistusega. Nagu näeme, sõltub õige sekkumisnormi leidmine sellest, kui pika vangistusega saab isikuid karistada.