Praktikas ei ole alati lihtne normist välja lugeda, kellele ja milline pädevus on antud, samuti tuleb mõnikord pädevuse väljaselgitamiseks pöörduda mitme normi poole korraga.

Näiteks kohtuasjas J.T. vs Tarbijakaitseamet (TKA) (Tln Halduskohus, kohtuasi nr 3-2062/04) leidis J.T., et korteriühistu (KÜ) on ebaõiglaselt suure summa temalt küsinud veemõõdikute paigaldamise eest ning TKA peaks tegema KÜ-le ettekirjutuse. TKA leiab aga, et tema pädevuses ei ole ettekirjutuste tegemine korteriühistutele.

Mida ütlevad pädevust reguleerivad normid e pädevusnormid? ehk teisisõnu: kas TKA pädevuses on teha ettekirjutusi korteriühistutele?

 

Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 17 lg 2: TKA ülesanne on kaitsta tarbijate huve.

 

Ülaltoodud sättest ei piisa, et küsimusele vastust leida. Seega peame TKS-st täpsemaid pädevusnorme otsima.

 

§ 39. Järelevalve teostaja õigused

(1) Oma ülesannete täitmiseks on järelevalve teostajal õigus:
5) teha kauplejale suulisi hoiatusi ja juhtida tema tähelepanu tarbijakaitsealaste nõuete täitmata jätmisele;
7) teha oma pädevuse piires ettekirjutusi.

§ 40. Järelevalve teostaja ettekirjutus

(1) Õigusrikkumise avastamise korral võib järelevalve teostaja teha ettekirjutuse, milles:
1) esitab nõude lõpetada õigusrikkumine ja võimaluse korral taastada esialgne olukord.

(3) Ettekirjutus antakse viivitamata kaupleja esindajale allkirja vastu kätte või saadetakse talle väljastusteatega tähtkirjaga.

(4) Ettekirjutuse täitmine on kauplejale kohustuslik.

 

Ülaltoodud normidest võime norme tõlgendades välja lugeda selle, et TKA-l on õigus kontrollida kauplejat ja teha kauplejale ettekirjutusi - see ongi TKA pädevus.

Kuid kes on kaupleja? TKS § 2 p 2 järgi on kaupleja isik, kes müüb kaupa. Antud juhul jõudis kohus järeldusele, et kuna KÜ hoolitseb maja seisukorra eest ning KÜ ei olnud müünud veemõõtjat J.T.-le, siis ei ole KÜ kauple TKS tähenduses ja seega puudub ka TKA-l pädevus teha KÜ-le antud juhul ettekirjutust.

Kohtulahendi endaga saab tutvuda siin .