Kui riik reeglina tegutseb avalik-õiguslikus suhtes, siis nagu eelmise lehe ülesandest nähtub, võib ka riik nt sõlmida müügilepingu või muul moel esineda eraõiguslikus suhtes.

 

Kohtus on tekkinud küsimus, kas riigivara võõrandamisel (nt riik müüb enampakkumisel kinnisasja või auto vms) tuleks kohalda eraõiguse või avaliku õiguse sätteid ja põhimõtteid. võõrandamine e müümine on pärit eraõigusest, kuid kui müüjaks on riik, kas muutub suheriigi (müüja) ja ostja vahel avalik-õiguslikuks?

 

Tln Halduskohtu otsuses 16.06.2005.a tuleneb:
"Tuleb eristada riigivara võõrandamisel läbi viidavat enampakkumist kui avalikõiguslikku toimingut, mis üldjuhul tsiviilõiguse sätetele ei allu, ja riigivara enampakkumise tagajärjel sõlmitavat ostu-müügilepingut, mis on eraõiguslik ja allub tsiviilõiguse sätetele."

Seega on sisuliselt ühe riigipoolse tegevuse - kinnistu müümine - osas vaja kohaldada nii avalikõiguslikke kui ka eraõiguslikke põhimõtteid ja sätteid. Nii näiteks on kinnistu müümise ettevalmistamine, enampakkumise tulemuste kinnitamise otsus avalik-õiguslikud toimingud, kuid kinnistu müügileping ostjaga kuulub eraõiguse valdkonna seaduste reguleerimisalasse. Viidatud kohtuotsuses toodud seisukohtadega saab tutvuda ringkonnakohtu otsuse nr 3-05-115 vahendusel siin.