Teenuse käibe tekkimise aja määramisel on üldjuhul kaks põhilist tingimust. Vastavalt KMS § 11 lg 1 p 1 kohaselt tekib teenuse käive päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist:

1. Teenuse osutamine

2. Teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine või teenuse saamisel osaline või täielik maksmine.

Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et tavalise Eesti sisese käibe korral ei oma arve esitamine teenuse käibe tekkimise aja määramisel mingit tähtsust.

Teenuse omatarbe käibe tekkimise ajaks on päev, mil teenus maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele osutati, teenus maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel kasutati või ettevõtluses kasutatava vara hulka kuulunud kaup maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel kasutusele võeti.

Kui samale ostjale osutatakse teenuseid regulaarselt pikema aja jooksul, rakenduvad käibe tekkimise aja määramisel samad käibemaksuseaduse § 11 lõiks 4 nimetatud põhimõtted, mida kasutatakse ka samale ostjale regulaarselt võõrandatavate kaupade käibe tekkimise aja määramisel: teenuse osutamise ajaks loetakse maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud teenuste eest tasumine on kokku lepitud, kuid mitte hiljem kui 12 kalendrikuu möödumisel.