VANGLATEENISTUJA EETIKAKOODEKS

 

Kuigi see, et tähelepanelik ja abivalmis kolleeg on see, keda vanglateenistuses väärtustatakse, on olnud pikka aega nö kõikidele teada, ei ole see olnud mitte alati kirja pandud kui üks vanglasüsteemi eetilisi väärtusi. See olukord muutus 2008. aastal, kui justiitsminister kinnitas oma 13.11.2008. a käskkirjaga nr 176 vanglateenistuja eetikakoodeksi. 

 

Kolleegidega suhtlemise põhimõtetele on pühendatud vanglateenistuja eetikakoodeksi 3. peatükk.

Selles on välja toodud järgmised põhimõtted:

3.1. Vanglateenistuja on kolleegide suhtes abivalmis ja tähelepanelik, ta juhendab ja abistab kõigiti uut töötajat. Ohuolukordades läheb ta kolleegile viivitamatult appi.


3.2. Vanglateenistuja ei halvusta oma kolleegi ega levita kuulujutte. Ta suhtub austusega kõikidesse kolleegidesse sõltumata nende ametialasest positsioonist.


3.3. Vanglateenistuja juhib vajaduse korral tähelepanu vigadele kolleegi töös, kuid ei tee seda kunagi külaliste, vangi ega kriminaalhooldusaluse juuresolekul.

3.4. Vanglateenistuja ei eksponeeri töökohal oma intiimset lähisuhet.

Nimetatud põhimõtteid lugedes tundub, et midagi uut ega keerulist neis ei ole. On ju kirja pandud lihtsalt sellised ootused, mida igaüks meist oma töökohal sooviks, et tema kolleegid teeks. Tuleb nõustuda, et tõesti, midagi keerulist neist ei ole – tuleb need vaid läbi lugeda, meelde jätta, kuid mis kõige olulisem – vanglateenistuses oma igapäevatööd tehes neist alati kinni pidada!